.. 0 1 1 Z: 0 1 2 3 4 5 6 7 8 ... 1 0 1 murdarvudel on nii positiivsed kui negatiivsed väärtused ning neid on lõpmata palju ja et 1 1 0 neil naturaalarvudel on samamoodi positiivsed ja negatiivsed ja on lõpmata palju 6) 2-biti elektronskeem 10) Kysimus teksti "Great Hackers" kohta: mida mõtleb Graham häkkerite "defining quality" all või mis see on vms? 2.variant
a.ii. Päringukeeltes a.iii. Semantilises veebis (ontoloogiad) jne. 9) a. Tõestamise strateegiad. https://moodle.ut.ee/mod/resource/view.php?id=96258 b. https://moodle.ut.ee/mod/resource/view.php?id=89132 10) a. **Kvantorite distributeerumine konjunktsiooni ja disjunktsiooniga. b. **Kvantorite ettetoomine. https://moodle.ut.ee/mod/resource/view.php? id=96260 11) a. Üldisuse kvantoriga väite tõestamine induktsiooniga naturaalarvudel. https://moodle.ut.ee/mod/url/view.php?id=107318 lk 4 9 https://moodle.ut.ee/mod/resource/view.php?id=136869 Hulgateooria 12) a. Hulga all mõistetakse üksteisest erinevate objektide kogumit, mida vaadeldakse ühe tervikuna ja kus iga objekti korral on võimalik üheselt kindlaks määrata, kas ta kuulub antud hulka. b. Hulka kuuluvaid objekte nimetatakse selle hulga elementideks. c
Telefoniraamatu ülesanne, kuidas leiab kiiremini jne.. 9 9. **Tõestamise strateegiad, mis tulenevad eelduste või juba tõestatud faktide kujust: konjunktsioon, disjunktsioon, implikatsioon, ekvivalents, eitus, üldisus, olemasolu. [3] Implikatsiooni tõestamise tavaline taktika on järgmine. Eeldame, et lisaks teoreemi eeldustele kehtib ka B. Tõestame 10. Üldisuse kvantoriga väite tõestamine induktsiooniga naturaalarvudel. [2, 3, L15 slaidid] Kvantoreid sisaldavate valemite korral eeldame, et on fikseeritud mingi universaalne hulk ja tähendab: „iga korral hulgast kehtib “, tähendab: „leidub selline , et kehtib “. Vaatame nüüd läbi kõik loogilised seosed. Alustame nendest, mis esinesid ülaltoodud näites. Tavaline üldisuse kvantoriga väite tõestamise esimene samm on selline: Tähistagu muutuja suvalist universaalse hulga elementi.
Märkus 2. Kui järjestus 4 hulgas A pole lineaarne, st. kui leiduvad elemendid, mis pole omavahel võrreldavad, siis on suurima ja maksimaalse elemendi mõisted erinevad. Nimelt öeldakse, et a ∈ A on hulga X ⊆ A maksimaalne element, kui a ∈ X ning iga x ∈ X korral kehtib implikatsioon a 4 x ⇒ a = x. Seega iga suurim element on ühtlasi maksimaalne, aga mitte tingimata vastupidi. Samasugune märkus kehtib vähima ja minimaalse elemendi kohta. Näiteks, jaguvusseos naturaalarvudel on järjestusseos, defineerides a 4 b kui a | b. Saab näidata, et 1 on hulga N vähim element seose 4 mõttes. Hulgal N {1} vähim element puudub, aga iga algarv on selle hulga minimaalne element seose 4 mõttes. Paneme tähele, et a < b ⇔ b − a > 0 ⇔ −b < −a, (1.2) a 6 b ⇔ b − a > 0 ⇔ −b 6 −a
annaabi.ee 
