hooneid. Kui kogukondade vastastikused rünnakud uute alade pärast sagenesid, hakati asumeid piirama taradega ning tekkisid kindlustatud asulad. Tänapäevani on mõned neist säilinud ja enamik neist pärinevad keskmisest ja nooremast kiviajast. Oletades, et peres oli 8-10 liiget, peetakse ühe küla elanike arvuks 800-1000. Eelpoolöeldutele lisaks eksisteerisid ka koobasasulad. Neist tuntuim on 10000-8000 eKr Süürias paiknenud Natufi kultuuri asula. Seda kultuuri peetakse Ees-Aasia ja Lähis-Ida varaneoliitiliste kultuuride eelastmeks. [peatükke linnaehituse ajaloost õpik] 5.3 Esimesed linnad Pärast Natufi kultuuri on alust kõneleda juba linnalisest eluviisist ja linnakultuurist, mille üheks tähiseks on kindlasti praeguse Jordaania territooriumil asuv Jeeriko. 1950ndatel tehti kindlaks, et see linn oli üks vanemaid linnu maailmas. Oletatakse et umbes 10 aastatuhandel
Ajaloo kodutöö 1 1. Esimesed linnalised asulad. Kus ja millal tekkisid? Nimeta ja iseloomusta lühidalt. Esimestest linnalistest asulatest, eluviisist ja linnakultuurist on alust kõneleda pärast Natufi kultuuri. Mille üheks tähiseks on Jeeriko, tänapäeval Jericho, ka Ar Richa, Jordaanias. Jeeriko, seda linna tundakse hästi ka Piibli järgi, nagu ma aru saan, siis hetkel selle kunagist asukohta tähistab vaid küngas. 1950 aastatel tehtud arheoloogiliste kaevamiste tulemusel tehti kindlaks ,et Jeeriko oli üks vanemaid linnu maailmas. Oletatakse, et umbes 1 aastatuhandel eKr oli see paik küttidele ööbimispaigaks järgmisel aastatuhandel aga hakati sinna juba alalist elupaika rajama
FAIL ÕISIST!!!!!! Hetiidid nimetus tulnud Piiblist, Süüria ajalookirjutistest Väike-Aasia Anatoolia Vanad roomlased ütlesid selle kohta Aasia. *Erinevate rahvaste kokkupuuteala Mesoliitikumis 10 000 a eest levis Natufi kultuur, (EL-Natufi koobasasula järgi selle kultuuri vanimad leiud) peale kalastamise ja küttimise tegelesid viljakasvatamisega. Neoliitikumis 7 000 e.m.a. tekkisid maaviljelejate suured asulad, Catal Huyuk, Konya Konya tekkis 7000 e.m.a keskpaiku olid maaharijad, kes kasvatasid nisu, otra jms lambaid, valmistasid savinõusid. Viljakuskultussümboolika... ~ 4000 e-m-a. asulad, nt Trooja( tekkeaeg 3000 e.m.a.) Alates 3000. e.m.a. oli tihedates seostes sumeritega, akaditega Alates 2000 e.m.a
annaabi.ee 
