ettepaneku Austriale, sõlmida tollileping, et muuta suhted sõbralikemaks. Austria kantsler von Schlusch kutsuti Hitleri jutule/ettepanekuid kuulama, mis tugevalt õõnestasid Austria suveräänsust: tehti tettepanek, et Austria nats Seyss peab saama suure tegevusvabaduse - siseministriks ning et Austria võiks saada Saksamaa osaks. 13.märtsil 1938 Austria iseseisev riik lakkas olemast, liideti Saksamaa koosseisu ja sai nimeks Ostmark. Võim läks Austria natsiparteile ja kohelikule fürerile Seyss Inquard Müncheni kokkulepe (Inglismaa lepituspoliitika kulminatsioon) Tsehhoslovakkia okupeerimissooviga Hitler esitas Tsehhoslovakkiale nõude loovutada Sudeedimaa (ette käändeks sealsete sakslaste tagakiusamine) ning ähvardas sõjaga, kui oma tahtmist ei saa, Tsehhoslovakkia keeldus ning see oleks paisanud kogu Euroopa sõtta. Hitleri rahustamiseks, Inglismaa peaminister Chamberleini juhendusel sõlmisid 29.sept 1938
Hiljem liitus ka It. Puhkes Hisp. Kodusõda, selles sai kuulsaks kindral Franko. Hisp kodusõjas osalesid praktiliselt kõik Euroopa suurriigid. Seda peetakse II ms proovieksamiks. Teise maailmasõja algus 1939-1941 Saksamaa vallutused Euroopas - 1937.aastal tungib Saks. Austriasse. Seda nimetati Anslussiks. Sõjaplaan Otto. Sakasamaa soovis sõlmida Austriaga ühe lepingu (mida mul ei ole kirjas:P). Hitler totus Austria natsiparteile. 9.märtsil korraldati Austrias referendum Saksamaaga ühnemise küsimuses. Selle tulemusena 13.märts 1939 lakkas A riik olemast ja hakkas kandma nime Ostmark. - Tsehhoslovakkia kriis. Hitler viis väed Ts, et vabastada sudeedi sakslased. 15.märts 1939 lakkas Ts olemast, see jagati kaheks: näiliselt iseseisev Slovakkia; Böömi ja Määrimaa, mis liideti Saksamaaga. Lahing Inglismaa pärast 22
sõna-, trüki- ja koosolekute vabadust. Seejärel keelustati kompartei. Nüüd oli natsidel Riigipäevas juba absoluutne enamus. Riigipäev kiitis heaks valitsuse erakorralised sammud, millega likvideeriti Weimari konstitutsioon. Erakorraliste volituste vastu julgesid hääletada vaid sotsiaaldemokraadid, kelle tegevus peagi keelustati. Ka ülejäänud parteidelt võeti varsti tegutsemisvabadus, mis viis Saksamaa ühepartei diktatuurini. Ametiühingud allutati jäigalt natsiparteile, streigid keelustati. Oma senise funktsiooni minetas ka Riigipäev. Senisest parlamendist sai nüüd esindusorgan. Mingeid diskussioone seal enam ei korraldatud, peale Hitleri seal kedagi rohkem kõnet pidamas ei kuuldud. Kuid Hitler ei tundnud oma võimu küllalt kindla olevat, kuni eksisteeris enam kui miljoniline SA (Sturmabteilung ehk rünnakurühm). 30. VI 1934. a. nn. "pikkade nugade ööl" SA juhtkond eesotsas staabiülem E
annaabi.ee 
