Nõukogude Liit loodi oktoobrirevolutsiooniga. Sotsialistliku riigi rajajaks oli Lenin, pärast tema surma tuli võimule Stalin. Stalin kontrollis inimeste elu, nende sõnavabadust piirati jne. Venemaal ja ka teistes diktatuuririikides valitses üheparteisüsteem. Saksamaal kehtestati diktatuur kõige hiljem, 1933 a. Natside eesotsas oli A. Hitler. Hitleri võimule tulekuga kehtestati Saksamaal hirmuvalitsus. ,,Punane katk" ehk kommunism peatati ,,pruuni katkuga" ehk natsionaalsotsialismiga. Natsid kogusid poolehoidu juba 1923 aastal, kui Hitler korraldas Müncheni mässu, aga võimule sai ta alles kümme aastat hiljem. Suurbritannias ja Prantsusmaal säilis demokraatia sellepärast, et sealne rahva võim oli väga tugev. Nad tõestasid, et suudavad katsumustele vastu seista ning olla edukad ka suures sõjas, sest nad olid Esimese maailmasõja võitjariigid. Suurbritannia ja Prantsusmaa elasid üle isegi demokraatia kriisi, millega paljud teised riigid toime tulla ei suutnud.
kui muututakse võimalikult selle rahva suguseks, kus elatakse, ei kiusata neid enam taga. Dreyfusi süüdistati spioneerimises sakslaste kasuks, kuna ta on juut ja pole hea inimene.Selle tulemusena sündis sionism, selle rajajks võib pidada Theodor Herzl, kes leidis ,et juudid võivad elama jääda ainult siis kui juutidel on oma riik. 1897 toimus esimene Sionistide Kongress, 50 aastat hiljem rajati Iisraeli riik. *Holocaust, shoah, hukk See seostub Saksamaa ja natsionaalsotsialismiga. 1933-juudist ametnikud vallandati, arstipraktikud suleti, kauplustele "Jude" sildid, juudi kirjanduse põletamine 1935 Nürnbergi seadused- juudi rahvusest isikutelt võeti kodanikuõigused ning õigus abielluda aarjalastega 1938-11-9/10 kristallöö: sünagoogid ja poed rüüstati, 30 000 saadeti k-laagritesse 1942 lõplik lahendus, kõik juudid hävitada. 1948 rajati Iisraeli riik IISRAELI RAHVAS - juudid
Inimene teab, et ta on olemas. Seda konkreetset, individuaalset inimese olemist nimetab Heidegger kitsamas mõttes EKSISTENTSIKS. Heidegger kritiseeris traditsioonilist metafüüsikat, tõlgendades ja kritiseerides seda fenomenoloogia, hermeneutika ja ontoloogia vaatekohast. Samuti rajas ta fundamentaalontoloogia. Tema mõtted avaldasid suurt otsest ning õpilaste kaudu ka kaudset mõju filosoofiale nii Saksamaal kui ka mujal ning humanitaarteadustele. Martin Heideggeri suhe natsionaalsotsialismiga on tänini ägedate vaidluste teema. 16. Ajaloofilosoofilised visandid Spengler, Teihard de Chardin, A. Toynbee Spengler peateos ,,Õhtumaa allakäik" 2 köidet 1918 ja 1922. Kokkuvõttev mõte: ,,Ei ole olemas ühtset maailmaajalugu, on ainult erinevate suletud kultuuride ajalugu." Iga kultuur läbib 3 etappi: sünd, õitseng ja surm. Ta leidis, et 7 kultuuri on need etapid juba läbinud: Araabia, egiptuse, antiikkultuur, india, maajade kultuur, hiina ja babüloonia kultuur
annaabi.ee 
