USA sekkumise ajendiks oli väidetavalt kahe Põhja-Vietnami aluste rünnak USA aluste vastu. Samas on ka väidetud, et USA president käskis ise oma laevu tulistada, et Kongressilt suuremaid volitusi saada. Sõjas osalesid Põhja-Vietnam, keda toetas NSV Liit,Lõuna-Korea vietkongid (vabastus rinde pooldajaid) ja kogu kommunistlik blokk, ja Lõuna-Vietnam, keda toetas USA ja tema liitlased. Põha-ja Lõuna-Vietnami vahelist sõda mõisteti kui sõda kommunismi ja natsiolismi vahel. Ameeriklaste jaoks oli Lõuna-Vietnami tugi baasiks Kagu-Aasia Saigoni armee, kuhu USA pani suure panuse sõdurite relvastamisele ja väljaõppele. Vaatamata suurele sõjalisele ülekaalule ei suutnud ameeriklased edu saavutada. Selle põhjuseks oli eelkõige vastase partisanisõja taktika. 1963 aastal oli juba umbes pool lõuna Vietnami territooriumist kommunistide kontroolli all. Aastail 1963-64 toimus Põhja-Vietnami pommitamine. Vietnami sõda oli erakordselt julm
vastupidised, 1959 aastal alustas oposisatsioon organiseeritudrelvavõitlust riigi võimu vastu. 1960 aasta lõpul loodud L-Vietnami Rahvusliku Vabastus Rinne mille etteotsa said kommunistid, kuulutas oma eesmärgiks valitsuse kustutamise ning P-Vietnamiga ühinemise. Vabastus rinde pooldajaid hakati nimetama vietkongideks, vastukaaluks kommunistide ideele otsustas Saigooni juhtkond teha panuse rahvuslusele, Põha Lõuna vahelist sõda mõisteti kui sõda kommunismi ja natsiolismi vahel. P-Vietnami reziimi toetas N-Liit, L-Vietnami aga USA. Ameerika Ühendriikide huvi selle regiooni vastu iseloomustas president Eisenhoure Doomino Teooria ühe Hindo-Hiina riigi kaotamine tooks kaasa ka teiste alade loovutamise. Ameeriklaste jaoks oli L-Vietnam tugi baasiks kagu aasias 1954-1961 tegi USA panuse Saigoonia armee relvastamisele ja sõdurite väljaõppele. L-Vietnami relvajõude juhtusid 2700 USA sõjanõunikku
annaabi.ee 
