Saksamaal hakkas kehtima natslik diktaruur , sest kommunistid võtsid üha enam võimu ning Hitleri juhitud Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteid peeti ainukeseks jõuks, mis võiks kommuniste peatada. Sellepärast toetasid Hitlerit nii töösturid, sõjaväelased kui ka keskklassi esindajad ning 1933. aastal, kui toimus Riigipäevahoone põleng, sai valitsus parlamendilt erakorralised volitused kehtestada üheparteisüsteem. Kõik erakonnad, peale Natsinaalsotsialistliku Saksa Töölispartei, saadeti laiali. Peale riigipresident Hindenburgi surma, võttis Hitler ka tema koha üle ning hakkas diktaatoriks. Kõige arenenum poliitiliselt oli minu meelest Suurbritannia, sest tal oli kõige vanem ja paremini toimiv demokraatlik riigikord. Sellele veidi alla jääb Prantsusmaa, kus oli kehtinud samuti pikk demokraatlik kogemus, kuid keda siiski 1934. aastal ohustas siseriiklik diktatuur
diktatuur eriti julmaks, miljoneid inimesi küüditati. Kommunistlik Venemaa oli totalitaarne riik. Saksamaal kehtestati natslik diktatuur. 1933. aastal tuli võimule natsionaalsotsialistlik partei, mida juhtis Adolf Hitler. Hitleri meelest pidi Saksamaa saama jälle suureks, tugevaks ja jõukaks. Kui toimus Riigipäevahoone põleng, sai valitsus parlamendilt erakorralised volitused kehtestada üheparteisüsteem. Kõik erakonnad, peale Natsinaalsotsialistliku Saksa Töölispartei, saadeti laiali. Peale riigi presidendi Hindenburgi surma võttis Hitler ka tema koha üle ning hakkas diktaatoriks. Rahvas toetas natse, sest neis nähti kommunismi pidurdavat jõudu, kuid nad suutsid juba paari aastaga kehtestada hirmuvalitsuse. Ametlik poliitika oli rassism. Miljoneid inimesi saadeti surmalaagritesse. Saksamaa oli totalitaarne riik. Samas säilitasid osad riigid ka demokraatliku korra. Näiteks suutsid prantslased hoida oma
Majanduselu juhtis range plaanimajandus. NSVL oli tugev nii majanduslikult kui ka sõjaliselt. Saksamaal hakkas kehtima natslik diktaruur, sest kommunistid võtsid üha enam võimu. Hitleri juhitud Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteid peeti ainukeseks jõuks, mis võiks kommuniste peatada. Sellepärast toetasid Hitlerit majanduskriisis vaevlevas riigis nii töösturid, sõjaväelased kui ka keskklassi esindajad. Kõik erakonnad, peale Natsinaalsotsialistliku Saksa Töölispartei, saadeti laiali. Peale riigipresidendi surma, võttis Hitler üle võimu diktaatorina, et taastada riigi sõjalist võimsust, mis suruti esimeses maailmasõjas alla. Saksamaa kehtestas plaanimajanduse, rajas tehaseid sõjatehnika tootmiseks, ehitati teid sõjaväe kiiremaks transportimiseks kõik see tegevus andis rahvale palju tööd. Tänu sellele paranes elanike majanduslik olukord ja Hitleri valijaskond suurenes.
annaabi.ee 
