Eestlased ei aidanud kaasa holokaustile, pigem kaitsesid juute, astudes nende eest välja. Eestis rajati töölaagreid kümmekond. Need olid range järelvalvega ning negatiivsed ümbruskonnale, kuna vangid käsid lisatoitu otsimas naabritelt. Töölaagrites tegid juudid ja teised vangid rasket tööd. 8 Kokkuvõte Holokaust oli katastroof, mis tappis miljoneid inimesi. Aset leidis see tänu natsiideoloogiale, kuid ükski Euroopa riik ei pääsenud sellest. Holokausti mälestuspäeva tähistatakse maailmas alates 1990.aastast. Eestis tähistati seda esimest korda 27.jaanuaril 2003. Kuid mälestuspäev ei tee toimunut heaks, ajalugu muuta ei saa. Maailmas oleks peaaegu muudetud olematuks mitmed rahvused ja seda ilma mingi suguse tagajärjeta selle läbiviijattele. 9 Kasutatud kirjandus
etniline puhastamine. Anti välja poolakate ja juutide vastaseid diskrimineerivaid seadusi. Siin tuli juutidel esimest korda kanda kollast tähte. Saksamaal muutus tähe kandmine kohustuslikuks kaks aastat hiljem – 1941. Poolas rajati esimesed getod ning juudi elanikkond sunniti neisse elama. Saksamaal läksid natsid samuti üle massimõrvadele. Sihtgrupiks olid vaimuhaiglate invaliidsed patsiendid (põhiliselt mittejuudid), kes vastavalt natsiideoloogiale olid „väärtusetud“. 1939. kuni 1941. aastani tapeti patsiendid gaasiga Saksamaa ja Austria kuues vaimuhaiglas. See on esimene näide massilisest gaasiga surmamisest, paljud selle kuriteo toimepanijad olid hiljem ametis Poola surmalaagrites. Kallaletung Nõukogude Liidule 1941. aastal tähistas Hitleri ideoloogiliste eesmärkide haripunkti: totaalne sõda juudibolševismi vastu, millest ta lootis väljuda põhiliste ideoloogiliste vastaste hävitamisega ning
annaabi.ee 
