Diktatuur Saksamaa I Maailmasõda pani aluse diktatuuride tekkele Euroopas, kui sõjale järgnenud majanduslik ja sisepoliitiline kriis, muutsid rahva rahulolematuks. Saksamaal hakkas diktatuur kujunema 1923.aastal, kui Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei Adolf Hitleri juhtimisel üritas Münchenis võimu haarata, seda küll edutult, sest esialgu suhtuti natsidesse kui lärmakasse kampa. 1933a. õnnestus Hitleril siiski võimule tulla ning Saksamaal kehtestati üheparteisüsteem - võim oli koondunud ühe isiku kätte (keelustati kommunistlik partei, seejärel ka teised parteid). Natsionaalsotsialism ehk natsism ehk rahvussotsialism oli Saksamaa võimukandjate ametlik maailmavaade ja riiklik ideoloogia natsionaalsotsialismi ajal (19331945). Partei, mis seda ideoloogiat kandis, oli Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (NSDAP)
partei .1921 tõusis ta selle juhiks. Tema esinemisi iseloomustas emotsionaalsus ja sisendamisvõime. Ta pani ennast kuulama ja mõjus veenvalt. Hiljem, diktaatorina, kasutas ta rahvahulkade kaasahaaramiseks kõikvõimalikke vahendeid (lavastatud suurkogunemised, rongkäigud, paraadid, kino. Riigiraadio jne.) Hitleri ümber kujunes salapärasuse loor, mis on osalt säilinud tänapäevani. Natsid koguvad poolehoidu Esialgu suhtus avalikkus natsidesse kui lärmakasse ja sõjakasse kampa. 1923. aastal korraldasid hitlerlased Münchenis mässukatse. Peale seda oli nende partei mõnda aega keelatud, Hitler läks aastaks vangi. Kui natside partei taas võimaluse tegutseda sai, kogus see kiirelt poolehoidu. Tuli palju uusi liikmeid. Suurenes ka natside valijate arv. 1932. a parlamendivalimistel said hitlerlased üle kolmandiku saadikukohtadest. 1933 jaanuaris nimetas Saksamaa riigipresident Hitleri vabariigi 15ndaks kantsleriks. Weimari vabariik
annaabi.ee 
