kelle tegevus võib osutuda oluliseks ja kulukaks. Liikide introdutseerimisega võivad kaasneda olulised mõjud mitte ainult olemasolevatele üksikutele liikidele, vaid kogu ökosüsteemile. Imetajatest on levinuimad võõrliigid mink (introdutseeriti karusloomana farmidesse, 1960-il aastail esimesed looduslikud populatsioonid) ja kährikkoer (introdutseeriti 1950 aastail), mõlemad on Eestis naturaliseerunud, on väga produktiivsed, vähendavad natiivsete konkurentliikide arvukust (euroopa naarits, tuhkur), levitavad mitmeid haigusi, hävitavad linde. Võimalik tõrje on küttimine ja püüdmine. 9
+ l P Saadud arvutuslike tulemuste põhjal valitakse lähimad standardsed nimipin- ged. Ligikaudu samaväärsete variantide puhul eelistatakse perspektiivsemat varianti, mis tavaliselt tähendab kõrgema nimipinge valikut. Madalamate pingete jaoks on seda tüüpi valemite kasutamine vähemtulemus- lik, kuna määravaks võib osutuda pingekao lubatavus. Nimipingete ökonoomseid piirkondi esitatakse tavaliselt piirikõveratena alter- natiivsete pingepaaride vahel. Eesti juhul pakuvad huvi ülekandevõrkudes pingepaaride 330 ja 110 kV ning 35 kV revideerimisel 110 kV ja 20 kV vahe- lised piirid. Kuna, nagu eespool märgitud, tavaliselt ei tegelda ülekande- ja jaotusvõrgu vahelise piiri optimeerimisega, siis meil kasutada olevas elektrivõrkude pla- neerimise ja projekteerimise alases kirjanduses ja käsiraamatutes puuduvad kahjuks piirikõverad pingepaari 110/20 kV kohta. Joonisel 1.3 on toodud kaks
rakud, granulo-, lümfo- ja monotsüüdid), põletiku esinemist. 2. Haigustekitaja isoleerimine ja identifitseerimine. Eesmärk: uuritavast materjalist mikroobi väljakasvatamine, tema omaduste uurimine ja nende alusel haigustekitaja samastamine ja ravimtundlikkuse määramine. Mikroorganismide väljakasvatamiseks kunstlikel söötmetel või rakukultuurides valitakse kas aeroobsed, anaeroobsed või mikroaerofiilsed tingimused, optimaalne temperatuurirežiim, sobiv natiivsete valkude (veri, seerum, munakollane) ja kasvufaktorite sisaldus. Registreeritakse mikroobide pesade kuju, hemolüüsi esinemine veriagaril, mikroobikultuuride värv, läige ja lõhn. Edasi määratakse mikroobide biokeemilis-füsioloogilised omadused. Vastavalt sellele, milliseid ensüüme antud liiki/biotüüpi kuuluvad mikroobid omavad, on nad võimelised kindlateks biokeemilisteks reaktsioonideks. Viies tundmatuid baktereid
annaabi.ee 
