· Mutatsioonid punktmutatsioon, on kaasaegne meetod ensüümi aktiivtsentri ja reaktsioonimehhanismi uurimiseks. Eelistada tuleb konservatiivseid asendusi Glu, Asp - Gln, Asn; Ser - Ala jne.. Näide: Asp102 rolli seriinproteaasides eeldati tema läheduse tõttu His57le. W. Rutter valmistas trüpsiini, kus Asp102 oli asendatud asparagiiniga - mutandi aktiivsus oli 10 000 korda madalam kui natiivsel ensüümil. Mis juhtub kui muteerida kogu katalüütiline triaad? "Jääkensüüm" ilmutab ikkagi mõningast katalüüsivõimet - sidumisvõime ja aktiveeritud olekut solvateerivad rühmad jäid ju alles. · keskkonnaefektid, · substraadi struktuuri mõju, · inhibiitoranalüüs. · Ensüümkatalüüsi teooriad. · Ensüümide spetsiifilisust ja katalüütilist aktiivsust määravad tegurid.
Immuunotsütokeemias kasutatakse valkude detekteerimiseks rakus antikehasid. Rakubioloogias kasutatakse kahte tüüpi antikehasid: monoklonaalsed ja polüklonaalsed. Monoklonaalsed antikehad on toodetud kindla peptiidi vastu, samas kui polüklonaalsed antikehad tunnevad ära ühe valgu mitut piirkonda ehk epitoopi. Epitoop võib olla konformatiivne kui ka liniaarne. Konformatiivne epitoop on selline epitoop, mida antikeha tunneb 3D struktuuri, ehk natiivsel kujul. Mõned kemikaalid või termiline töötlus võivad seda struktuuri muuta. Liniaarne epitoop on primaarne peptiidjärjestus. Monoklonaalsed antikehad üldjuhul spetsiifilisemad, aga polüklonaalsed antikehad annavad tugevama signaali kuna neidseondub märklaud valgule rohkem. Lisaks eristatakse antikehi selle järgi, kas nad on peptiidijärjestuse spetsiifilised või tunnevad valgu ära konformatsiooni ja domääni, sellest sõltub millise meetodi jaoks antikeha sobib
annaabi.ee 
