Fütohormoone jagatakse: a) stimulaatorid, b) pidurdajad. Fotoperiotismiks nimetatakse valguse muutumist ööpäevas. Selle alusel jagatakse taimed pikapäeva ja lühipäeva taimedeks. 3.1. Taimede liikumisnähtused Taimed on suutelised end ka liigutama ja seda nimetatakse tropismiks. Taimede liikumised on seotud kasvamisega Tropisme jagatakse: a)fototropism, b) geotropism, c) kemotropism. Taimed rakkude rõhu muutustest tingitud liikumisi nimetatakse nastideks. 7 5. Elustrateegiad See on kohastumise kogum, mis tagab liigi säilime läbi põlvkondade. Eristatakse: C ehk konkurentsi taimed, neid taimi iseloomustab soodne keskkond, stabiilne populatsioon, pikk eluiga ja tugev kasv. S ehk stressi taimed on pidevalt ebasoodsates tingimustes, mille tõttu ta peab pidevalt kohanema, kuid kui ta sellega toime tuleb on ta populatsioon stabiilne ning eluiga pikk
Kasvuainete, näiteks tsütokiniinide, auksiinide ja giberelliinide taseme langus põhjustavad taimekasvu seisaku. Suurenevad taimekasvu inhibeerivad taimehormoonid: abstsiishape ja etüleeni kontsentratsioon. Lõpuks taim sureb 13. Taime liigutused. Erinevad tropismid ja nastid. Taime liigutuste tüübid on tropismid, nastid ja endogeensed liikumised. Tropismideks nim kõverdusliikumisi, mille suuna määrab kindlasuunaline indutseeriv ääriti (nt fototropism-kaldumine valguse poole) Nastideks nim kõverdusliikumisi, mille suund on määratud reageeriva organi struktuuriga (võivad olla ka indutseeritud hajusast ärritist nt õhutemp kõikumine). VI TAIM VAENULIKUS KESKKONNAS 1. Stressi toimed taimedele. Elastne ja plastiline vastureaktsioon. Elastne reaktsioon on siis, kui peale tekkinud pinget taim läheb tagasi esialgsesse seisundisse. Reaktsioon on plastiline siis, kui organism jääb stressi tagajärjel deformeerituks ja põeb või sureb kahjustuse tõttu.