kaasohvitseride järjekindlust kukutada Liibüa monarhia ning tollane riigipea, kuningas Idris I. Monarhia kukutamise planeerimist alustas Gaddafi juba kadetina. 1. sept 1969. a väike grupp ohvitsere, eesotsas Gaddafiga, lavastasid veretu riigipöörde kuningas Idrise vastu, kui viimane oli Türgis ravil. Idris sai hiljem relvajõudude ülemjuhatajaks ja Revolutsioonilise Käsunõukogu esimeheks. Gaddafi sai võimule 27-aastaselt. Aasta hiljem, olles inspireeritud Egiptuse presidendist Gamal Nasserist, otsustas Gaddafi sulgeda kõik Ameerika ja Briti sõjaväebaasid ning saata kõik juudid ja itaallased riigist välja. Võimu haaramise järel ülendas seni kapteni aukraadi kandnud Gaddafi end koloneliks. Ta kehtestas sotsialistlikku riigikorra, kuulutas välja Liibüa Araabia Vabariigi ning esialgu valitses peaministrina.Võimuhaaramisest kuni 1979. a kandis ta Revolutsioonilise Juhtivnõukogu esimehe
kanal oli siiani olnud RV kasutuses. E suhted Inglismaa ja Prantsusmaaga halvenesid, püüti lahendada probleemi diplomaatiliselt, kuid ebaõnnestus. 29.10.1956 ründas USA relvade kaasabiga Iisrael E'd. Sissetung oli edukas, vallutati suur osa Siinai ps'st, läheneti Suessile. Konflikti lõpetamiseks alustasid Inglism. ja Pr. E pommitamist. RV olukord muutus äärmiselt pingeliseks, sekkus ÜRO. 6.11.1956 a sõlmiti vaherahu, Nasserist sai rahvuskangelane, Ing, Pr, Iisr väed lahkusid, Suessi kanali äärde paigutati ÜRO rahuvalvajad. 1958 a sai Suessi kanal ametlikult E omandiks. Berliin 1955 a andsid Lääneriigid SLV'le täieliku suveräänsuse. NSVL andis ka vormiliselt SDV'le suveräänsuse. SLV ei tunnustanud SDV'd kui iseseisvat riiki. SLV's sõnastati Hallsteini doktriin, mille järgi SLV lõpetab kõik diplomaatilised suhted riikidega, kes suhtlevad SDV'ga. 1958 a nõudis
annaabi.ee 
