paradiisist Alhambra loss- üks Euroopa kaunimaid ehitisi ning paik, kus õitses mauri kunst ja arhitek- tuur. See asub Lõuna-Hispaanias Granada linnas, mis on samanimelise provintsi pealinn. Loss, mis seisab Darro jõe kaldal 783 meetri kõrgusel Sabica mäel Sierra Nevada mäestiku jalamil oli mauri valitsejate residents. Platoo, mille millel Alhambra asetseb, on 740 meetrit pikk ja 205 meetrit lai. Selle tellijaks oli Nasridi soost emiir Jussuf I (1333-1354), kuid ehitustööd jätkusid ka järgmise valitseja Muhammad V (1354-1391) ajal. See arhitektuuri ime pidi väljendama moslemite kujutlust maapealsest paradiisist. Kuigi viimane emiir löödi Hispaaniast välja 1492, on Alhambra püsinud tänapäevani. Loss koosneb kolmest eraldi osast , mida ühendavad koridorid. Igal sektsioonil, mille moo- dustavad siseõue ümber paiknevad ruumid, oli Nasridide ajal oma otstarve.
See on kõitev, seal on suur kindlus ja palee, mis on ehitatud alates 1238.aastast. Materjalid, millest see on ehitatud on puit, kivi, stukk ja tellis. Alhambra esindab vana Al-Andalusi vaimu nagu ei ükski teine koht Hispaanias. Selle dekoratiivkrohviga kambrites ajaveetmine või lõhnavates aedades jalutamine on pöördumine tagasi 14.sajandi peadpööritavasse aastasse, mil Hispaania viimast järelejäänud moslemi kuningriiki Granadat valitses endiselt Nasridi dünastia. Alhambra muudeti kindlustatud paleelinnaks viimaste Nasridi valitsejate Jusufi ja tema poja Muhammad V ajal. Alhambra nimi tuleb araabia keelest (ar qal'atu l-hamra) ja tähendab ,,punast kindlust", viidates algsel ehitusel kasutatud punasele savile: nimi säilitati ka pärast uue palee värvimist erevalgeks. Uus Alhambra kavandati ,,maapealseks paradiisiks" rida elegantseid paleesid, aiad täis helisevaid purskkaeve, saunad ja kanal (,,Sultani kanal"), et aedu püsivalt veega
Isabel I ja Fernando II hauad Granada suurima vaatamisväärsuse, linnast väljaspool asuva mauri stiilis Alhambra - "punane küngas" - kõrgel platool asetsev mauri ülikute kindluste, losside ja parkide kompleks. Alates 9. saj. on Alhambra toiminud kõikvõimalikes funktsioonides - kindlustusena, paleelinnana, aedlinnana, sõdurite laagrina, mustlaste elukohana, vanglana ja poeetide, erudiitide ja kunstnike paradiisina. Linnuse lasi endale eluasemeks ehitada Nasridi dünastia rajaja Muhammed I ibn al-Ahmar, Granada esimene kuningas Las Navas de Tolosa võitluse (1212) järel. 1238. aastal hakati ehitama Alcazaba kindlust, (üksteisest eraldatud ja omavahel ühendatud saalide kobar), mis on Alhambra sõjaline tugipunkt. Natuke hiljem asuti ehitama kuninglikku veejuhet, mille abil muudeti kindluse ümbrus võimsaks aiaks, kuhu ehitati marmorist basseine. Pärast Muhammed I surma viis pooleli oleva Alcazaba ehituse lõpuni ta poeg Muhammed II