arenevate harude juurdumisel.Kasvukoht: Kasvab niiskemates kasvukohtades: laane-, palu-, salu-, lodu- ja rabametsades ning puisniitudel rohurindes põõsaste varjus. Külmakindel. Mürgistusnähud: valud, iiveldus, oksendamine, hingamishäired, peapööritus, kõhulahtisus. Raskematel juhtudel krambid ja kõhuhäired. NÄSINIIN Daphane mezereum Rahvapärased nimed: naeseniinepuu, nasinad, küüvits, surmalill, metssirel Eluvorm: Mitmeaastane heitlehine ühekojaline püstine põõsas. Kõrgus kuni 1 (1,5) m. Õis: Õied on kahesugulised, värvuselt (lillakas)roosad. Tupp 4-hõlmaline, kroon puudub. Õied on koondunud 3...5-
36 Kuni 4 m kõrgune põõsas, mille lehed meenutavad sõstra lehti.. Väga dekoratiivsed õied moodustavad lapiku ebasarika, kus keskel on kollakad väikesed emasõied, mida ümbritsevad suured valged isasõied. Viljaks on punased luuga marjad. Lehed ja toored marjad on mürgised, külmunud ja kuivatatud marjad on ohutud ja paljudele armastatud söögimarjad. 6.6. Harilik näsiniin (Daphne mezereum) naeseniinepuu, nasinad, küüvits, surmalill, metssirel. Ilupõõsana on näsiniin küll väga kaunis ja hinnatud, kuid siiski ei soovitata teda eriti kasvatada. Põhjuseks on mürgisus. Hobuse võib tappa juba peotäis näsiniine lehti. Mürgistusnähtudeks on esmalt tugev põletus suu limaskestadel. Ka lihtsalt vaigu sattumine nahale põhjustab raske põletuse ning hiljem haavandeid. Kui marjad liiguvad aga suust edasi,
annaabi.ee 
