Ettevaatlikul oksüdeerimisel moodustuvad Orgaanilised väävliühendid, tioolid. disulfiidid, tugeva oksüdeerija toimel sulfiin ja sulfoonhapped Väävel paikneb ühises alarühmas hapnikuga, kuid mitte lühikeses vaid Tioole saadakse halogenoalkaanidest pikas perioodis. Hapnikust on ta suurema aatomiga, väiksema CH3-Cl+NaSHCH3-SH+NaCl elektronegatiivsusega ja suhteliselt madala energiaga d-orbitaalidega, d- orbitaalide osatähtsus pole praegu veel päris selge. SULFIIDID Väävlil on 3 tüüpilist valentsolekut millest tuleb väävli põhiline Süstemaatilises nomenklatuuris moodustatakse sulfiidi R1-S-R2 nimetus iseärasus-võimalus esineda mitme oksüdatsiooniastmega. tüviühendi nimetusest eesliite tio- abil.
Eriti iseloomulik tunnus on vastik lõhn, 3-metüül-1-butaantiooli ja 2- buteen-1-tiooli, on leitud skunksi nõrest. Tioolid on tugevamad happed kui alkoholid või fenoolid, ,moodustavad tiolaate ka leeliste ja oksiididega. Tioolide oksüdeerumine toimub SH rühma väävliaatomi arvel ja võib anda mitmesuguse tulemuse. Ettevaatlikul oksüdeerimisel moodustuvad disulfiidid, tugeva oksüdeerija toimel sulfiin ja sulfoonhapped. Tioole saadakse halogenoalkaanidest CH3-Cl+NaSHCH3-SH+NaCl Suurima praktilise väärtusega on metaantiool CH3-SH, mida kasutatakse valgurikaste jõusöötade tootmisel metioniini saamiseks. Sulfiidid on vees lahustumatud vedelikud või tahked ained. Lõhn ei ole nii ebameeldiv kui tioolidel. Sulfiidid on tugevad nukleofiilid ja moodustavad halogenoalkaaniga sulfooniumisoola. Oksüdeerumisel annavad sulfiidid sulfoksiide ja sulfoone. Saadakse halogenoalkaanide reageerimisel naatriumsulfiidiga. Kasutusalasid vähe.