1) häälduskoha-assimilatsioon tulen(m) pellolta (n hääldub m-na, kuna järgmine on p) 2) moodustusviisi-assimilatsioon vokaalid avardavad kitsust konsonandi hääldamisel 3) helilisusassimilatsioon have(f) to (v hääldub tänu t-le helituna) 4) huulassimilatsioon ese/usu (huulte asendi s hääldamisel tingib huulte asend naabervokaalide hääldamisel) 5) nasaalsusassimilatsioon nasaalidevaheline vokaal hääldub nasaalsena (Niina). Klusiilid võivad muutuda nasaalseks: b-m, d-n. Võib juhtuda ka vastupidi nasaalne häälik kaotab oraalsete häälikute vahel oma nasaalsuse. (ulatuse järgi): 1) täielik üks häälik muudab teise täielikult enda sarnaseks 2) osaline assimilatsioon (suuna järgi): 1) regressiivne assimilatsiooni põhjustaja järgneb assimilatsioonile alluvale häälikule
müraseks, frikatiivide sarnaseks. Sulg võib täiesti ära kaduda. Nt sts, hts. Klusiilid frikatiivide naabruses või vahel frikatiivistuvad. Afrikaadistumine – klusiili häälduse lõpppu tekib frikatiiv, nt londoni inglise keeles, kus esineb afrikaadistunud ts. Nasalisatsioon – kõik vokaalid nasaalide vahel. IPAs märgib nasalisatsiooni tilde vokaali peal. Pehme suulagi ei tõuse vokaali hääldamisel üles, vaid jääb alla, mistõttu hääldub nasaaliga koos nasaalsena. Nasaal ise jääb alles. See võib toimuda ka bilabiaalse klusiili p hääldamisel. Rotatsioon – r-istumine, pigem kaasahääldusnähtus. Esineb koos r-häälikuga, mida on raske tajuda eesti keeles. Helilisusassimilatsioon: - helilistumine – vokaalide vahel sageli helitud vokaalid helilistuvad kõnekeeles. Võib puudutada ka helituid frikatiive, mis helilistuvad vokaalide või heliliste konsonantide vahel
annaabi.ee 
