et neid pannakse talle peale, sest ta tunneb hästi inimese loomust ja kutsumust. Kloostrisse saabus uus õpilane, Goldmund, kes oli saadetud sinna ta isa poolt, kes arvas, et Goldmund peab lunastama ta ema patte, isa tahtis, et Goldmund jääks kloostrisse alatiseks. Goldmund oli sõbralik ja meeldis kohe kõigile, keda kohtas. Esimene päev ei alanud just eriti hästi, ta sattus kaaslasega kaklusse, sest oli tunnis magama jäänud ja teda noriti seepärast. Kui Goldmund kohtas Narzissi sai talle selgeks, et selle noormehe poolehoidu tahab ta võita ja tema pärast üritas ta olla võimalikult eeskujulik ja usin õppija. Ühel õhtul läks Goldmund kaasa kambaga, kes lahkusid mõneks tunniks kloostrist. Goldmund teadis küll, et see on kloostri reeglite vastane, aga tema arvates olid kirjutamata reeglid tähtsamad kui kirjutatud reeglid. Hommikul pärast kloostrist ärakäiku tundis Goldmund end väsinuna ja kurnatuna,
mööda on üksindus kunstiloome paratamatu eeldus. ,,Knulp" - Knulp on luuletaja, kes ei avalda trükis midagi. Knulp on laulu- ja pillimees, kes ei nõua esinemise eest tasu. Knulp on mõttetark, kes ei suru oma arvamust kellelegi peale. Iga mees tahab olla Knulpi sõber, ehk küll kellelgi sellest sõprusest kasu ei ole. Knulpisse kiinduvad pea kõik naised, kuid Knulp jätab nad puutumata. Knulp tunneb igasuguseid töid, kuid ei tee neist ainsatki. ,,Narziss ja Goldmund"- «Narzissi ja Goldmundi» on nimetatud Hesse sündmustikurohkeimaks ja ka Freudi psühhoanalüüsi teooriast enim mõjutatud teoseks. Pealkirja nimede taga on õpetlane, vaimulik ja askeet Narziss ning kunstiandeline boheemlane, rännu- ja naistehimuline Goldmund. Keskaega paigutatud tegevustikus on pilte kloostri-, mõisa-, talu- ja linnaelust, kirjeldatakse Goldmundi ainulist võimet naisi vallutada.
annaabi.ee 
