Linnastumine: 76% Sündimus: 13 Suremus: 10 Keskmine eluiga: 78 aastat. Põllumaj. % SKP-st 3 Tööstuse % SKP- st 35 Teeninduse % SKP- st 62 SKP $/in. 27 400 Eksportkaubad naftatooted, kemikaalid, metallid, puit Norrale on iseloomulik suur põhja-lõuna-suunaline ulatus: põhjapoolseima (Knivskjelloden) ja lõunapoolseima (Lindesnes) punkti vahe on 1752 km, laius 6,3 km (Narviki kohal) kuni 4630 km. Põhiseadus kehtestati 1814. aastal, mille järgi on riigipea kuningas, kes omakorda nimetab ametisse peaministri. Kuningal on suhteliselt palju võimu, ta on ka relvajõudude ülemjuhataja. Seadusandlik võim kuulub kahekojalisele neljaks aastaks valitavale parlamendile (Storting), täidesaatev võim kuulub valitsusele (Riiginõukogu), mida juhib peaminister. Suurema osa (3/4) Norra pindalast Hõlmab Skandinaavia mäestik. Selle idanõlvad
Lääne-Euroopas ei toimunud sel ajal maismaal mingit sõjategevust. Taolise sõjapidamise iseloomu tõttu hakati seda nimetama kummaliseks sõjaks. Prantsuse ja saksa sõjavägi seisid teineteise vastas võimsatel kaitseliinidel prantslased Maginot liinil, sakslased aga Siegfridi liinil. Sõjategevus Euroopas 1940 9. aprillil 1940 tungisid Saksa väed Taani ning maabusid Norra rannikul. Taani alistus lahinguteta, Norra üritas osutada vastupanu. Lahingud Narviki all jätkusid kuni juunini, pärast seda oli ka Norra Hitleri võimu all. 10. mail 1940 algas saksa pealetung Prantsusmaale ning sissetung Belgiasse ja Hollandisse. Maikuu jooksul mõlemad armeed kapituleerusid. Prantsuse rinne oli sakslaste poolt läbi murtud. Sakslased jõudsid La Manche rannikule. Briti ja Prantsuse väed olid surutud rannikualadele Dunkerque´is. 26. mail 1940 viidi läbi
Ettekäändena repressioonideks fabritseeriti ,,saamide natsionalistlik ülestõus", mille juhiks kuulutati tuntud kodu-uurija Vassili Alõmov. 62 Koltasaamide evakuatsiooniteekond Talvesõja puhkedes 1939. aastal evakueeriti Soome poolele jäänud koltasaamid sõja jalust Rovaniemi lähistele. Petsamo küla koltasaamid evakueeris Nõukogude armee itta, Pulljärve kolhoosikeskusse. Osa Paatsjoe koltasaamidest evakueeriti Norrasse Narviki lähistele, kuna Soome poolele polnud enam võimalik liikuda. Petsamo koltasaamid tulid järgmisel suvel veel koduküladesse tagasi. Lõplikult tuli neil kodukohast lahkuda Jätkusõja lõpul, 1944. aastal, mil Soome pidi 1944. aasta vaherahulepinguga Petsamo ala uuesti Nõukogude Liidule loovutama. 1944. aasta talve veetsid koltasaamid Oulu lähistel. 1945. aasta sügisest asustati nad ümber Inari valda ning sealt
annaabi.ee 
