medal eesti jaoks kadnud. Väga tublilt võistles ka Kaspar Kokk, kes sõitis välja oma senise parima koha 11. , meeste 50km Kl tehnika sõidus, kaotus võitjale + 2,28,2. Kokk tegi kaasa ka meeste teate võistkonnas, meeste 15km V sõidus, meeste suusavahetusega sõidus 15km + 15km. Tema üsna edukas MM. Tublilt võistles veel Timo Simonlatser , rahule võib jääda Aivar Rehemaa, Priit Naruski ja Peeter Kümmeliga. Peeter küll diskalifeeriti sprindi eelsõidus, kuna tegi klassika tehnika sõidus uisu tehnika sammu ning ta ei saanud finaalidesse, kuid spirnditeates sõitsid nad välja koos Naruskiga 10. koha. Naistest siis veel Kaili Sirge, Tatjana Mannima, kes ei esinenud hästi, kuid napilt spirndi finaalidest välja jäänud Piret Pormeistriga võib rahule jääda. Arenemis ruumi on neil kõigil muidugi tohutult.
metsatukkadega. Joonis . Laheda vald (Maaamet) 1. ÜLEVAADE PIIRKONNA HETKESEISUNDIST 1.1. Vaadeldava ala funktsionaalne struktuur Laheda valla pindala on 91,5 km2. 31. Detsember 2011 seisuga elab vallas 1195 inimest ning valla asustus tihedus on 13 in/km2 kohta. Valla keskuseks on Tilsi küla, kus elab 394 inimest ja lisaks Tilsile on Laheda vallas veel 10 küla. Himma(116 inimest), Joosu(90), Lahe(71), Mustajõe(49), Naruski(45), Pragi(67), Roosi(62), Suurküla(93), Vana- Koiola(84) ning Vardja(131). Laheda valla rahvaarv on olnud viimased aastad languses, sest 2006. aastal elas vallas 1423 inimest. Vallas on registreeritud 24 ettevõtet, nendest suurimad tööandjad on Vardja MÜ, Lahe MÜ ja AS Suwem, lisaks nendele firmadele on suureks tööandjaks ka Tilsi lastekodu. Vallas on üks kool, Tilsi põhikool, kus õpib 83 õpilast ja üks lasteaed, Muumioru lasteaed. (Laheda valla arengukava) 1.2. Infrastruktuur
Põlva Ühisgümnaasium Helena Lattik 11.b klass KINGADE STIILE LÄBI AEGADE Uurimistöö Juhendaja: õp. Vesta Naruski Põlva 2014 SISSEJUHATUS Uurimistöö autor valis just sellise teema, sest see huvitas teda ennast kõige rohkem. Kuna talle meeldivad kingad, siis oli see hea võimalus nendest rohkem teada saada ja teha neist uurimistöö. Kingad on naiste üks tähtsamaid aksessuaare ja need tõmbavad endale inimese tähelepanu, vahel isegi rohkem kui rõivastus ise. Töö eesmärgiks on uurida kingade ajalugu, millised on stiilid ja kuidas on need arenenud.