Tahaksin olla autobuss - 2008 Neiu E Kord ma kauni neiu E-ga luksusrestoranis sõin nüüd vaid klaasi värska veega teda kostitada võin kunagi tal ostsin selga viimase pariisi moe nüüd ta nartsusid ei pelga kui tal nendes olla soe tabas minu vararohkust raske majanduslik krahh aga tema- ta ei kohku ikka ütleb mulle- jah rikkal minul vaesel minul vahet erilist ei tee igas olukorras minu
Tema silmad olid kinni, aga huuled sosistasid järkjärgult: «Ta sidus mu kinni . . . ja peksis . . . piitsaga . . . nagu koera . . . Oo! Ma ei teinud . . . muud . . . kui ütlesin . . . oo! . . . oo! . . . » Haledus pani Jaanuse südame lõhkema. «Kas külma vett on toas?» küsis ta vanamehelt, kes tuimalt kui puupakk paigal lamas ja vastuse asemel ainult pead raputas. Jaanus tõusis ja vaatas otsides ringi. Ühest nurgast leidis ta ämbri, haaras selle kätte, käskis vanameest linaseid nartsusid otsida ja läkjs ise õue, kaevust vett tooma. Kui ta veega tagasi tuli, oli vanamees üles tõusnud ja tuustis iseenese ette pomisedes kirstu kallal nurgas. Jaanus pani veeämbri aseme kõrvale maha, tõstis poisi pea pisut üles ja sosistas talle vaigistavaid sõnu kõrva sisse. Poiss õhkas, heitis siis kummuli ja jäi vagusalt ootama. «Noh, kas leidsid?» küsis Jaanus vanamehelt, kes ikka veel kirstu ees küürutas j a» selle sisemust soris.
annaabi.ee 
