Selle põhjus on samuti ilmne: lapsepõlves on isiksus alles kujunemas ja katse sel ajal diagnoosi panna on mõnigi kord nagu katse peatada voolavat vett. Kriitikat on esitatud ka sellepärast, et laste jaoks tähendab isiksusehäire nimetus sildistamist ja see hakkab ennast taastootma. Kliinilises töös tuleb siiski ette lapsi, kellele nartsissistliku häire tundemärgid sobivad murettekitavalt hästi ja mis veelgi hullem, neil on mõnikord koguni psühhopaatia jooni. Nartsissistlikult käituv laps ei jää kellelegi märkamatuks: ta tõmbab teised kaasa võimuvõitlusesse, arhailistele meelemaastikele. Teda tuleb kas teenida või siis võideldakse võimu ja ülemvõimu pärast, põhimõttel "silm silma, hammas hamba vastu". 3 Nartsissism Nartsissistlike häirete puhul mida on terve spekter on tegemist nartsissismi, eneseväärikustunde häirega. Meil kõigil on mingisugune enesevääikustunne, terve või
On kahesugust agressiivsust – impulsiivne ja tahteline. Esimene on vihast, ärritusest või hirmust tingitud, teine on etteplaneeritud, kindlale eesmärgile suunatud tegevus. Poistel esineb enamasti avalikku, kehalist ja otseselt väljapoole suunatud agressiivsust. Tüdrukutel esineb enda vastu suunatud, varjatud, verbaalset ja kaudset agressiivsust. (Rüdiger Penthin, 2003, 10). Agressiivse lapse iseloom ja käitumine Agressiivne laps käitub nartsissistlikult. Tal on nõrk enseväärikustunne ja minakesksus, vajadus imetluse ja tähelepanu äratamise järele, vajadus mõju avaldada, vajadus teisi inimesi ära kasutada ja panna neid oma huvides tegutsema, võimetus teisele inimesele kaasa tunda, ta kahetseb vähe või ei kahetse üldse, kõik teised peale ta enda on kõiges ebameeldivas alati süüdi, ta ei ole võimeline loovalt oma aega sisustama ja seetõttu on tal hirm pideva igavuse ja tegevusetuse ees
annaabi.ee 
