kaitsta tuleb. Psüühiline häire saab alguse siis, kui last ei ole nähtud niisugusena, nagu ta on, vaid kui temast on loodud ebatõeline ja idealiseeritud pilt. Laps satub üle jõu käivasse situatsiooni, kuna ta ei suuda kuidagi ületada oma tegeliku mina ja idealiseeritud pildi vahelist lõhet. Ta on sunnitud ehitama "vale-mina", ülespuhutud ja tursunud minapildi, mis on nagu lekkiv õhupall ja mida peab kogu aeg täitma. Mõnedel nartsissistlikel inimestel on nii suurepäraseid oskusi, et nende kroonilist eneseväärikustunde puudujääke täidab imetlev publik või jumaldav rahvas. Enamikul niisuguseid omadusi ei ole ja nad peavad illusiooni looma ja seda säilitama täiesti üksinda. Lapsele liigselt rahuldust pakkuvad vanemad hoiavad lapse ees peeglit, millest ta paistab igavesti täiuslikuna. Selle pildi lummusesse pole võimalik mitte langeda ja
Agressiivsed inimesed on tavaliselt vähese empaatiavõimega, üleolevad ja küünilised. Väljakutsuva käitumise juurde kuulub sageli ka seaduste ja ühiselunormide rikkumine. Nii probleemidesse kui ka teistesse inimestesse suhtutakse kangekaelselt. Jääb mulje, et need inimesed ei karda kedagi ega midagi, ei hooli kellestki ega millestki. Agressiivsusega on seotud ka nartsissism, mis tähendab eneseimetlust. Nartsissistlikel inimestel on kalduvus luua konflikte, mille põhiküsimuseks on vähene lugupidamine nende isiku vastu. Siinjuures tuleb märkida, et konfliktis ilmnev agressiivne käitumine ei pruugi olla põhjustatud ainult isiksuslikest, vaid ka keskkonna teguritest. Samas kannab iga inimene kaasas oma konfliktipotentsiaali alateadlike tahtmiste ja soovide näol. Konflikt tekib ja hoitakse elus kahesugustel motiividel. Ühed on teadlikud motiivid, mida
annaabi.ee 
