Ta naudib võimu teiste inimeste üle. „..., nad lasevad teistel koolikotte kanda, häbistavad ja suruvad alla teisi õpilasi, sunnivad neid tegema mida tahes.“ (Liisa Keltikangas-Järvinen, 1992, 10). Agressiivne laps näitab lähedastes inimsuheteski üles külmust, hoolimatust ja võimetust kaasa tunda. Suhted kestavad nii kaua, kuni vastaspool jaksab teda imetleda. Sõpruse katkemist tõlgendab selline inimene eneseväärikuse solvamisena, mis nõuab kättemaksu. Nartsissistidel on puudulikult arenenud tundeelu. Positiivsete tunnete näitamist asendab negatiivsete demonstreerimine: viha, kadedus, kättemaks, kahjurõõm. Tööd tehakse pidevast vajadusest olla parim. Kui temal on halb, siis ei tohi ka teistel hea olla ning sellest lähtudes käitub ta vastavalt. Nad ei oska teistele kaasa elada ega mõista, mida teine inimene tunda võib. Nalja tegemisega võib agressiivne laps hoopis teist solvata, ise sellest aru saamata. Neil puudub ka sotsiaalne tundlikkus
Inimesest, kes paistab silma mõõdutundetu usuga oma võimetesse, saab suure tõenäosusega juht. Kuid mitte tingimata parim juht -- nartsissist ei ületa teisi oma liidrivõimetelt. Nartsissist on egoistlik ja vähese empaatiavõimega tüüp, kes liialdab oma annete ja võimetega. Teadlased rõhutavad, et nartsissismi ja kõrge enesehinnangu vahele ei saa panna võrdusmärki. Kõrge enesehinnanguga isik on enesekindel, sarmantne ja hooliv ning otsib teistega lähedust. Nartsissistidel on oma talendist ja võimetest põhjendamatult hea ettekujutus ja nad hoolivad endast rohkem kui teistest. Pole üllatav, et nartsissistidest saavad juhid. Neile meeldib võim, nad on egoistlikud ning tavaliselt võluvad ja ekstravertsed. Tegelikkus on aga see, et neist ei saa teistest paremad juhid. Paljud on osutanud, et presidendiks saab kandideerida ainult nartsissistlik persoon. Oleksin üllatunud, kui mõnel kandidaatidest ei ilmneks isiksusetestis keskmisest suuremat kalduvust
annaabi.ee 
