Elamutüüpideks on praegusel ajal kas püstkoda või palkonn. Turbamätastest maakodasid enam ei ehitata, kuigi Pimi ning Ljamini jõgikondades elati neis veel põlvkond tagasi. Tingimata on majapidamises veel üks või mitu sammasaita, kus hoitakse toiduaineid, riideid ja pühasid nukkusid. Mõnikord ehitatakse nüüdki pühade esemete hoidmiseks eriline ait elumajast põhja- või loodesuunas. Püstkodades elavad pered pruugivad samal eesmärgil pühi nartasid, mis asetsevad samuti põhja- või loodesuunas. 5 Varasemal ajal olid igal perel suve-, sügis- ja talveelamised. Handid rändasid olenevalt aastaajast ühest kodust teise. Nüüdseks on enamasti kasutusel suve- ja talveelamised. Veel praegugi vahetavad mõned handid ka talve jooksul mitu korda asukohta, sõltuvalt sellest, kuidas põhjapõtradele põdrasammalt jätkub.
On kolm kõige enam levinud tüüpprojekti: 1) üheruumiline elamu, 2) esikust, köögist ja toast koosnev elamu ja 3) kahekorteriline elamu, mille korterid koosnevad esikust, köögist ja toast. Viimastel aastakümnetel on ehitatud ka suuremaid mitmekorterilisi ridaelamuid. Traditsioonilised kõrvalhooned on hantidel aidad, varikatused, lattkojad ja põhjapõtrade varjualused. Enamik aitu asub sammastel, mis on tavaliselt 0,5-2 m kõrgused. Varikatus, mille all hoitakse suuski, nartasid, kalavõrke, mõrdu jm, toetub kaheksale või kümnele postile. Lattkoda ehitades asetatakse 1-5 m pikkused küttepuud koonusekujuliselt ning need moodustavad püstkojasarnase ehituse. Küttepuid võetakse sealt ära ja tuuakse juurde, äravõetud küttepuud põletatakse ahjudes. Lattkoja sisemust kasutatakse kõige enam panipaigana, kus hoitakse kalavõrke, paadimootoreid, suuski, aga ka kala ja liha. Harva on lattkoda suveköögiks
annaabi.ee 
