kõige tuttavam. Hume soovis rohkem teada saada sellisest järelduse tegemisest. Varasemalt on öeldud, et sellised järeldused tulenevad nö põhjuseketist, kuid sellisel juhul tahtis Hume teada neid põhjuseid, mis seal ketis on. Hume väitis, et kõik põhjendused võib jagada kahte liiki, nimelt näitlikuks arutluskäiguks või ideede suheteks ning moraalseks arutamiseks või faktiliseks ja olemasoluks. (Narski, 1978) Esimese sammuna väitis Hume, et arutluskäik ei saa olla demonstratiivne, sest demonstratiivne arutluskäik loob järeldusi,mis ei saa olla valed. Teiseks väidab Hume, et arutluskäik ei saa olla ka tõenäolised, kuna kõik sellised põhjendused lähtuvad sellest, et tulevik on minevikuga samasugune, homogeensuse põhimõte. Seega kui põhjuslikkuse ahel tugineb seda tüüpi argumendile, tugineb see omakorda jälle samale eeldusele, jättes kõrvale esialgse küsimuse põhjuse
Seee süsteem andis mõjuva pildi maailmast kui ühtest kõrvalekaldumatult toimuvast ülenevast elavast protsessist. ,,Kõik püüdleb täisulikkuse poole" (3, lk. 119), ja see püüdlemine ei lõpe iialgi (3, lk.127) Ja nagu ma tean, ka välismaal on Leibnizi kohta ilmunud väga palju kirjandust. Seda käsetletakse spetsiaalsetes bibliograafiates ja ajakirjas ,,Studia Leibnitiana", mida 1996. Aastast kirjastab 1926. Aastal asutatud Leibnizi ühing Hannoveris. Kasutatud kirjandus: - I. Narski; Leibniz. Suuri mõtlejaid. Tallinn1976 - http://www.chronos.msu.ru/biographies/lubinskaya_leibniz.html - http://www.wisdoms.ru/pavt/p123.html