2) kujundada aktiivset kahesõnaliste ütluste kasutamist erinevates funktsioonides/eesmärkidel; 3) laiendada esmast sõnavara. 3-5aastased Selles vanuses oskab laps edukalt osaleda vestluses, rääkida lühidalt oma kogemustest, kasutada kõnet erinevatel eesmärkidel ja erineval viisil. Viimane avaldub oskuses kasutada näiteks mängus vöi dramatiseeringus rollile vastavat intonatsiooni ja stiili. Laps hakkab kasutama ja mõistab nalja, fantaasiat, narritamist. Karengut saab toetada järgmistes suundades: 1. Tekstiloome esmaste oskuste ja rollisuhtluse arendamine (arendada oskust rääkida dialoogis olnust ja möödunust, st asjadest ja sündmustest, mis ei toimu siin ja praegu. (dekontekstualiseeritud kõne), arendada oskust rääkida mängus vastavalt erinevatele rollidele, arendada oskust jutustada piltide ja täiskasvanute toel, jutustades ümber korduvalt kuulatud juttu. 2
Küsitleti 2255 põhikoolis õppijat 59 klassini, kellest 38,3% olid poisid ja 61,7% tüdrukud. Kristi Kõivu tõlgenduses on vägivalla tähendus õpilastele kolmetahuline: 1. vägivalla väärtushinnanguline iseloom 2. füüsiline teisi inimesi kahjustav käitumine 3. tahtlik psühholoogiline kavatsus teistele inimestele haiget või kahju teha kooliklassis Uurimistulemuste põhjal esines kõige enam: togimist ja tõukamist e. füüsilist vägivalda (46,97% juhtudel) narritamist või pilkamist (39,57% juhtudel) asjade äravõtmist või peitmist (34,10%) 4. asjade pildumist või lõhkumist (22,77%) e. psühholoogilist vägivalda. Kohad, kus vägivald kõige sagedamini aset leidis olid koridorid (25,8%) ja klassiruumid (22,8%). Inimesed, kes õpilaste arvates saavad neid koolikiusamise puhul aidata, olid õpetajad (22,6%) ja klassijuhataja (13,5%) ning lapsevanemad (16,7%). Õpilaste arvates olid põhiprobleemideks koolis: 1
annaabi.ee 
