Lehed sisaldasid uudiseid kodu- ja välismaalt ning mõnusat ajaviidet jutulisade näol. Ajakirjandusliku tööga teenis Jannsen endale rahva hulgas austava nime Postipapa. 1865.aastal asutati Jannseni algatusel laulu- ja mänguselts "Vanemuine". "Vanemuise" seltsi peoõhtutel leidsid lavastamist ka Jannseni kirjutatud kolm näidendit. Üks huvitavaim neist on: "Pärmi Jaagu unenägu", mille teemaks oli joodikust talupoja härraks narritamise ja pilamise lugu. See näidend on tuntud ka rahvusvaheliselt. "Vanemuine" hakkas konkureerima ka teiste baltimaade näiteseltsidega. 1869.aastal toimus Jannseni eestvedamisel esimene Eesti üldlaulupidu, kust võttis osa ~15 000 inimest ning millel oli tohutu ühendav ja rahvustunnet äratav mõju. Üldlaulupeol andis ta välja laulukogumiku, kus olid ka Eesti hümni sõnad, mida Jannseni ja Soome helilooja F.Paciuse viisiga lauldi esimeses Eesti Vabariigis ning laulame ka nüüd. 1871
muusikalise materjali omapoolsele ümbertegemisele. Käsiraamatu esimeses osas on rõhk asetatud rütmile, muusikalis rütmilisele kasvatusele, musitseerimis-võimalustele laulu ala, rütmi- ja plaatpillidel, plokkflöödil jt. Teises osas, seab Orff kõige eelneva kõrvale muusikali deklamatsiooni, kõne ja laulmise. Loomulikult mitte üksikud sõnad, vaid riimid, kõnekäänud, vanasõnad, liisusalmid üks valge tuvi jne,üki kaki nommi pommi jne, laste narritamise- norimise sõnad ja lugemised. Sest : heliseva sõna, zesti ja liikumise sulam ongi esmane muusikaline alge! Tekkinud küsimusele, kas ka teistes maades on võimalik kasutada ,,Schulwerk'i" on Orff vastanud : ,,Igal maal peab ,,Schulwerk" saama oluliselt rikastatud selle maa rahva sõnalise ja muusikalise pärandiga, osaliselt sealhulgas laste folklooriga." See ongi Orffi muusikaõpetussüsteem, see on soovitus, see on looming mida saab kasutada eri maades-kultuurides oma folkloori kaudu
annaabi.ee 
