füüsiliseks. Tihti aga vastatakse narrimisele ja kiusamisele samaga. Kas vägivald tõesti sünnitab vägivalda, või on see ainult kuulujutt? Vägivald on kujunenud üheks suureks probleemiks, sest see on kõige tavalisem viis probleemide lahendamiseks eriti aga noorte seas. Koolis käiva noorena olen ma vägagi teadlik koolivägivallast. Põhikooli ajal olen ma isegi pidanud seda nii mõnelgi korral tundma. Kahjuks aga pean tunnistama, et ka mulle meeldis narrijatele pigem rusikate, kui sõnadega vastata. Mida rohkem mind kiusati, seda suuremaks kasvas minu soov kiusajatele korralik keetäis anda. See aga tekitas veel rohkem erimeelsusi ja kaklusi, ning sellise teguviisiga andsime halba eeskuju noorematele. Veel suuremat muret tekitab vaimne vägivald. Vaimset vägivalda peetakse üldjuhul hullemaks, kui füüsilist vägivalda. Sotsiaalministeeriumi poolt läbi viidud uuringus selgus, et vaimset vägivalda kasutatakse rohkem, kui füüsilist
Sama käib ka töötava inimese kohta. Koduseid koristustöid võiks samuti teha aeg-ajalt, et need ei kuhjuks ning et ei peaks tervet päeva koristamisele kulutama. Selleks et stressi ei tekiks või et see ei suureneks, tuleks lastel püüda klassikaaslastega ja õpetajatega ning ka vanematega hästi läbi saada. Kui koolis keegi midagi halvasti ütlebki, ei tohiks sellele väga suurt tähelepanu pöörata ja seda südamesse võtta ning kindlasti mitte halvasti vastu öelda, see annab narrijatele uut hoogu. Vanemad inimesed peaksid häid suhteid hoidma nii perekonna, sõprade kui ka töökaaslaste ja ülemusega. Pingetest aitab vabaneda lõõgastumine. Töökohal aitab hetkeks pingest vabaneda näiteks poosivahetus, hetkeks pilgu mujale lülitamine(aknast välja) või korraks sügavalt sisse ja välja hingamine. Stressi vastu aitab ka mõõdukas meeldiva spordialaga tegelemine. Üleüldse peaks rohkem tegelema huvialadega ning tuleks rohkem lubada endale midagi meeldivat. Ka puhtas
annaabi.ee 
