Teise astme narratiivid on konstrueeritud uurijate poolt,kes püüavad mõtestada sotsiaalset maailma ja teiste inimeste kogemusi. Andmekogumise meetodid:intervjuu,(kirjad,trükised,autobiograafia) Intervjuudeskasutatakse narratiivset intervjuud(Fritz Shütze loodud) ,eluloointetvjuu(Dan McAdamsiloodud 1995) episoodiintervjuu(Uwe Flizki 1997) Ajalugu1980.aastatel kasvas sotsiaalteadlaste huvi lugude uurimise vastu sedavõrd,et sellest tavatsetakse rääkida kui narratiivsest pöördest sotsiaalteadustes(Murray 2006:111) Kasutatakse: psühhoteraapias,pedagoogikas,õpetajakoolituses,haigete ja vanuritehoolduses,sotsiaaltöös,rehabilitatsioonis,halduses ja turunduses(Heikkinen 2002: 22-23) Vestluse analüüs On kvantitatiivsete andmete analüüsi vorm.On verbaalse interaktsiooni uurimise teatud suund millele panid aluse 1960 aastatel Harvey Sacks,Emanuel SchegloffI ja Gail Jefferson.Etnometoloogiast välja
järgmiselt: me ei saa minevikku hävitada ega unustada, see viiks meid vaikusesse; postmodernism kujutab endast ironilist suhet minevikku. Postmodernistlik film. - Postmodernistlik film püüab väljendada postmodernismi filmi vahendusel. Eesmärgiks on luua midagi mis erineb traditsioonilise narratiivi väljendusest. Postmodernistlikul filmil tavaliselt on kolm peamist omadust, mis eraldab seda modernistlikust kinost või traditsioonilisest narratiivsest filmist. Esiteks palju zanreid ja stiile; teiseks füüsilise isiksuse reflektiivsuse tehnika ja kolmandaks kõrge ja madala kunsti stiilid,tehnikad ja tekstid. Postmodernistlik kirjandus. - Postmodernistlik kirjandus, nagu postmodernism tervikuna, mida on raske määratleda ja millel on vähe kokkuleppeid täpsete tingimustega, ulatusega ja tähtsusega postmodernistlikus kirjanduses. Umberto Eco `` Roosi nimi`` - Umberto Eco (sünd
Narratiivne mõistmine pole redutseeritav inimbioloogiale, vaid peab arvestama ka mentaalseid nähtusi (motivatsioon, tahe, kavatsused, mõtestamine jne). Arvestades vaid bioloogilisi omadusi, on võimalik uurida nt kanakarja, aga mitte inimeste käitumist. Rakendusvõimalusi õenduses Kuna tervis ja haigus pole lahutatavad inimese enda arusaamadest nende kohta, arvestades tema elukäsitlust ja -plaane, siis on narratiivsel lähenemisel oma selge roll ka meditsiinis. Narratiivsest mõistmisest on abi inimeste mõistmisel. Haigus ähvardab inimese elunarratiivi ja -plaane. Seega tuleb mõista, mida konkreetne haigus tähendab konkreetse inimese jaoks. Võib ka juhtuda, et patsiendi poolt tajutud sümptomid pole seotud tema poolt kardetud haigusega, kuid tema tõlgendus neist sümptomitest mõjutab ta enesetunnet, tegevust ja emotsioone ning seega tuleks seda arvestada. Inimese terviseprobleeme ei saa seega taandada üksnes bioloogilistele uuringutele, vaid tuleb
Ajakirjad katkevad MS tõttu, aga tekivad ajutised asendused: 1940 "Sirp ja vasar" 1942-1943 "Ammukaar" 1943-1944 "Sõjasarv" Üks võimalus periodiseerida kirjandust: + 1917-1928 (Siurust "Toomas Nipernaadini") Nips tähendab suuremat pööret proosa suunas. Retseptsioonikriitikas on näha, et proosale hakatakse rohkem tähelepanu pöörama. + 1929-1940 ("Õnnevarjutusest" okupatsioonini) M. Underi ballaadikogu, lüroeepiline värsikogu, mis annab märki senisest suuremast narratiivsest algest. Võib kuidagi ettevaatlikult arvata, et 30ndad on narratiivsemad kui 1920ndad aastad. Tartu-Tallinna opositsioon kujuneb välja 1930ndate jooksul, pol võim eeldab tsentreeritust. Tartult hakatakse kultuurilist võimu ära võtma. Vaieldakse selle üle, kus peaks olema EKL peakorter, sama Loominguga, mis viiakse Tallinna. + 1940-44 (okupatsioonist okupatsioonini) ajajärk jääb eraldi oma segasuse tõttu, võimud vahetuvad ja uus struktuur ei suuda ennast kehtestada.
annaabi.ee 
