ka seda, et eesti keeles ei viitsita või ei osata enam kasutada koma. Väga õige otsus on tehtud, et antakse välja vastavad õpikud ja hakatakse kõigis kõrgkoolides õpetama väljendusõpetust. (1, Riho Laurisaar). Ühiskonnas on palju asju, mis on kokkuleppelised. Üks asi on igaühe vaba suhtluskeel, kuid kirjakeele kohta meeldis mulle väga Reet Kasiku mõte, et mis tähtsust on sellel, kas meil toidunõud on puhtad, tuba korras, ülikond pressitud või narmendavate varrukatega, sest ka nii võib käia. Aga see jätab lohaka ja inetu mulje. Samuti käib see lohaka keelekasutuse ja suhtumise kohta. (1, Riho Laurisaar). Keel on suhtlusvahend, kultuuri ja mälu kandaja ning rahvusliku identiteedi võimaldaja. Kui me arvestame seda, et eesti keel on on kõrgema astme kirjakeel, mida on maailmas ainult 100 200 (pigem alla 200), siis saame aru, et eesti keel on meie rahva suur kapital, mida tuleb hoida ja mitte suhtuda sellesse lohakalt.
ka seda, et eesti keeles ei viitsita või ei osata enam kasutada koma. Väga õige otsus on tehtud, et antakse välja vastavad õpikud ja hakatakse kõigis kõrgkoolides õpetama väljendusõpetust. (1, Riho Laurisaar). Ühiskonnas on palju asju, mis on kokkuleppelised. Üks asi on igaühe vaba suhtluskeel, kuid kirjakeele kohta meeldis mulle väga Reet Kasiku mõte, et mis tähtsust on sellel, kas meil toidunõud on puhtad, tuba korras, ülikond pressitud või narmendavate varrukatega, sest ka nii võib käia. Aga see jätab lohaka ja inetu mulje. Samuti käib see lohaka keelekasutuse ja suhtumise kohta. (1, Riho Laurisaar). Keel on suhtlusvahend, kultuuri ja mälu kandaja ning rahvusliku identiteedi võimaldaja. Kui me arvestame seda, et eesti keel on on kõrgema astme kirjakeel, mida on maailmas ainult 100 – 200 (pigem alla 200), siis saame aru, et eesti keel on meie rahva suur kapital, mida tuleb hoida ja mitte suhtuda sellesse lohakalt.
annaabi.ee 
