Saba on kalal väike, otsekui ära raiutud, selja ja pärakuuim on pikad. Kuukala on pelaagilise eluviisiga s.t. ta ujub avavees. Üksikasjalised andmed kuukala elust seni puuduvad. Pilt 3. Kuukala( Mola mola). (http://static.panoramio.com/photos/original/9540319.jpg) Austraalia randadel esineb narmas- ehk vetikkala, kelle keha on hämmastavalt sarnane merevetikatega. Sellele kalale on antud irooniline nimetus- ,,mere kaltsukaupmees". Vaadates narmaskala, tekib mulje, et kala on üleni täis riputatud mitmesuguse pikkusega nartse, linte ja niite, mis on värvitud samavärviliseks nende vetkatega , mille keskel see looduse ime toitub ja 5 end varjab. Niisugune kehakuju muudab kala vetikate vahel nähamatuks ja päästab teda arvukate vaenlaste eest. Narmaskala pikkus ulatub 25 sentimeetrini. Pilt 4
Soomused puuduvad, keha külgedel luuplaadid Sgk ogaliklased N. ogalik, luukarits, raudkiisk 16.3.4.4.8. Selts liitlõualised Torujas koon. Uimed mandunud. Soomuste asmele luuplaadid jmt. Küljejoon puudub. Lõpuseliistakud redutseerunud. Hambad puuduvad. Sgk merenõellased N. merenõel, madunõel, merehobuke, narmaskala 16.3.4.4.9. Selts ahvenalised Liigirikkaim selts. Kaks seljauime, eesmine kiirtega. Ka pärakuuime esimesed kiired ogajad. Alamselts pärisahvenalised Sgk ahvenlased peamiselt põhjapoolkera mageveekogudes levinud röövkalad N. ahven, koha, kiisk Sgk kiviahvenlased peamiselt troopilistes rannavetes N. hiinaahven
annaabi.ee 
