Aga selles valdkonnas tuleb Eestile just kasuks, see et Eesti on väike ja ei reosta nii palju. Lisaks ei oma me ka paljusid keemiatehaseid ja ühtegi tuumatehast. Kui jätkub koondumine suurlinnadesse siis võib kasvada ka inimtegevuse hävitav mõju ühele piirkonnale ja seal tekkiva reostuse suurenemine. Õnneks jällegist ei ole see reostus just väga suur, aga märkimisväärne ja mainimist vajav on ta tõesti. Kolmas alapunkt oleks kuritegevus ja narkomaania. Järjest kasvav narkomanide arv nõrgestab riiki. Erinevalt tavalisest inimesest ei ole narkomaan enamasti võimeline riigile makse maksma aga siiski vajab arstiabi ja korrakaitsjate pidevat valmisolekut. Sama kehtib ka kurjategijatega. Võimalikest ohtudest rääkides on ka muidugi sõda ja sõjaline tegevus suur julgeolekurisk, aga seda võib vältida või lihtsalt vähem karta kui teisi ohte, sest suurt osa eesti julgeolekus määravad kindlasti Euroopa Liit ja NATO
tõrjutus, kasvav kuritegevus, alkoholism, narkomaania jne. Välised tegurid võimendavad veelgi sotsiaalprobleeme ja toimetulematust.Viimaste aastate jooksul on üha enam inimesi kellel ei ole võimalust normaalseks ning täisväärtuslikuks eluks ,kuid seda kõike tänu inimeste enda laiskusele. Sellest tulevnevad sotsiaalsed probleemid on hetkel vägagi päevakajalised. Probleeme meie praeguses ühiskonnas on loendamatu hulk. Ja seda mitte ainult enam asotsiaalide või narkomanide seas ,vaid ka kõige tavalisematel inimestel, kes on kaotanud töö või mõnel muul põhjusel jäänud oma varandusest ilmavaesunud. Vaesus,kehvad riided,katkised hambad takistavad aga korralliku töö saamist ehk vaesus tekitab vaesust. See kõik tekitab üha suuremat depressiooni, enesehinnangu langust ning käega löömist. Käega löönud inimesed hakkavad aga tihtipeale end lohutama alkoholiga ning jõuamegi välja alkoholismini
Majanduslike riskide alla kuuluvad veel kõik kauba sisse ja väljaveod, energiasüsteemid, vesi, söök jne. Teine suur mure on keskonnariskid. Sinna alla kuuluvad kõik erinevad reostused, uputused, keemiatehased, kaevandamine, põllumajandus ja igasugune muu tootmine ning kui jätkub koondumine suurlinnadesse siis võib kasvada ka inimtegevuse hävitav mõju ühele piirkonnale. Kolmas alapunkt oleks kuritegevus ja narkomaania. Järjest kasvav narkomanide arv nõrgestab riiki. Erinevalt tavalisest inimesest ei ole narkomaan enamasti võimaline riigile makse maksma aga selleeest vajab arstiabi ja korrakaitsjate pidevat valmisolekut. Sama kehtib ka kurjategiatega. Päevalehe andmetel kulutab Eesti riik ühe vangi ülal pidamiseks kuus keskmiselt 1000 eurot. Sellist summat ei saa endale lubada isegi korralikud eesti pered. Kurjadegiate lapsi peavad kasvatama lastekodud, mis tähendab riigile taaskord suuri kulusid.
ainult meie seltskonnast ühe kuti juurde, aga see ei ole mingi elu. Tänavalaste elu on kohutavalt karm,julm ja ebaoiglane. Paljud nutavad öösiti siis kui keegi ei näe, sest nad tahavad saada koju, päeval on nad koik aga jälle täiesti tegutsemis valmid. Ja miks tänavalapsed varastavad? Sellepärast et ka neil on vaja ju millestki elada, see on toesti tosi et vaga paljud tanavalapsed nuusutavad liimi, ja sellest liimi nuusutamisest algabki meie narkomanide tee... Küsitlus: Kaua sa ise oled või olnud tänavalapseks? Kui vana sa oled? Millest hakkas su tänava elu? MIks? Millest see hakkab teistel (su teadmiste alusel)? Kas/kus sa otsisid abi? Mis tulemused? Miks? Missugune on tüüpiline tänavalapse päev? Missugusena maailm sulle paistab? Kuidas sa pääsed interneti? (Kas kõigil selline võimalus on?) Kas tänaval oli sinu suhtes vägivalda, kuritarvitamist või midagi muud seesugust? Kas sa oled nüüd abi saanud?? Kuidas sa süüa said?
annaabi.ee 
