omadussee on ju ikkagi nende töö, kuid nõnda nimetatud kollased ajakirjanikud ei tunne tihti piire ning rikuvad erisuguseid eetika reegleid. Nad jälgivad staare ööpäeva ringselt ning kritiseerivad igat nende tegevust. Staaridele pole seda sugugi lihtne päevpäevalt taluda. Kuid nad on ise otsustanud avalikku ellu astuda . Tugevad jäävad ellu ning nõrgad langevad. Need , kes ei suuda sellisele kriitikale vastu panna ,lõpetavad sageli kas narkomaanina või alkohoolikuna, kehvemal juhul sooritavad koguni enesetapu. Siit võib järeldada , et meedia on võimeline rikkuma inimese elu lõplikult. Inimesed on erinevad, seega võivad meedia kaudu kohtuda totaalselt üksteisele vastuolulised maailmavaated. Sellest kujunevad omakorda välja konfliktid. Lahkhelide tekkimine pole tegelikult sugugi halb, sest vaidlustest selgub ju kõige õigem tõde. Muidugi võivad kokkupuuted vahel ka sandisti lõppeda,
tuttavate illegaalsest tegevusest probleemi. Mõistev ja aktsepteeriv suhtumine noorte seas kanepisuitsetamisse annab märku, et sellega ollakse harjunud ning see ei tekita imestust ega sensatsiooni (Võõbus 2008, 75-77). Meedias levivad vastuolulised sõnavõtud, mis suuresti väljendavad liialdatult hirmutava preventsiooni seisukohti. Tihti on teave ebaprofessionaalne ning noored ei suhtu ametlikku infosse tõsiselt. Hoiatamine stiilis, et suitsetades kanepit, lõpetad süstiva narkomaanina, ei mõju (Allaste jt. 2005, 83; 86). Noorte teadlikkust kanepist ja selle mõjust ei tohi alahinnata. Paljudel neist on isiklik reaalne kogemus või kokkupuude kanepitarbimisega sõpruskonnas. Vastukaaluks täiskasvanute kogenematus ja akadeemilised teadmised. Proovida muuta uimastikogemust omava noore suhtumist kanepisse, moraliseerides ja hirmutamistaktikat kasutades, on riskantne. Pigem mõjuvad noorele adekvaatsed teadmised ja tõde. 1.3
annaabi.ee 
