vastupandamatud une hoogusid. Kui mees Gelineau vastuvõtule jõudis tekkis tal juba kuni 200 sellist une hoogu päevas. Mõnikord vajus ta unne keset söögikorda, nuga ja kahvel käes. Tihti peale esinesid enne hoogusi tugevad emotsioonid. Gelineau pidas seda narkolepsia ja astaasia koosesinemist täiesti uueks. 1928. aastal esitas New Yorgist pärit füsioloog Samuel Brovk põhalikuma ülevaate narkolepsiast. Kirjeldades 22 aaastast noort meest, kellel esines lisaks ootamatutele unehoogudele ja katapeksiale ka hoojärgset paralüüsi, mille tagajärjel ei suutnud ta ei liiguda ega ka rääkida. Peagi sai selgeks, et uneparalüüs ja sellega seotud hallutsinatsioonid pole kaugeltki midagi ebatavalist ja neid tuleks võtta narkoleptilise sündroomi lahutamatu osana. Täiemõõduline narkolepsia võib ravimata jätmisel inimese täielikult teovõimetuks muuta.
Narkolepsia ja katapleksia 7 Narkolepsia on neuroloogiline unetõbi. Narkolepsia on unehäire, mis kutsub päevaajal esile unehooge(kuni paar tundi), inimene ei suuda ärkvel püsida hoolimata sellest, kui palju ta on öösel maganud. Narkolepsia võib osutuda väga ohtlikuks, sest inimene võib uinuda ohtlikus olukorras, näiteks autoroolis. Katapleksia teadmatus kestab narkolepsiast vähem. Kleine'i-Levini sündroom Kleine'i-Levini sündroom on harva esinev häire, mis põhjustab periooditi korduvat ülemäärast unisust ja und (kuni 20 tundi päevas). Sümptomid, mis võivad kesta päevast kuni nädalateni on liigsöömine, kerge ärritumisvõime, meeltesegadus, energiapuudumine ja ülitundlikkus mürale. Mõned patsiendid võivad samuti kogeda hallutsinatsioone ja tavatult vaoshoidmatut seksivajadust
emotsioonide korral, näiteks lõbusalt naerdes kukub inimene põlvili. Mõnedel narkolepsiahaigetel esineb nn unehalvatus: uneatakist ärganuna ei ole nad mõne hetke, vahel kuni minuti jooksul võimelised liigutama käsi-jalgu ega liikuma. Vahel kaasnevad narkoleptikul uinumisel hallutsinatsioonid. Narkolepsia sümptomid kujunevad tavaliselt välja 10.25. eluaasta vahel ning need võivad oma raskusastmelt varieeruda. Siiski ei ole võimalik narkolepsiast paraneda, kuid ravimid võivad sümptomeid leevendada. Oma elustiili muutes saavad narkolepsiahaiged oma haigusnähte leevendada. Üldtunnustatud on 4 soovitust: · jälgi päevakava, sh mine magama ja ärka üles kõikidel päevadel, ka nädalalõppudel, samal ajal; · tee päevaseid uinakuid kinda ajavahemiku järel, need värskendavad ja lubavad päevast tegevust tulemuslikumalt jätkata; · hoidu nikotiinist ja alkoholist;
annaabi.ee 
