Laiemalt on MDMA tuntud ecstasyna. Seda ainet on keeruline klassifitseerida, kuna ta pole tõeline hallutsinogeen nagu LSD, ega ka tõeline psühhostimulaator nagu amfetamiin. Seetõttu kasutavad 4 psühhiaatrid terminit ,,empaatiatekitaja", et kirjeldada tema ilmselgelt vaenu vähendavat ja harmooniat tekitavat toimet (Narkoinfo 1996). Ostes tabletti ei saa kunagi kindel olla, mida see tegelikult sisaldab. Peale MDMA võib see sisaldada teisi sarnaseid keemilisi ühendeid, mille igaühe mõju on natuke erinev, näiteks võib see sisaldada amfetamiini ja heroiini (Narkoinfo 1996). Harilikult esineb ecstasy pruunikate või valgete tablettide või värviliste kapslite kujul. Tablette on eri suuruse ja kujuga, on ka erinevad sordid (vt. Lisa, joonist 6) (Puusalu 2001, lk 9).
mõnedel kasutajatel suureneb huvi seksi vastu, aga pidevad kasutajad jäävad tavaliselt impotendiks töövõime ja enesetunde parandamiseks hakatakse kokaiini mõnikord tarvitama väga tihti, ka tööajal. Nii süveneb sõltuvus veelgi. Lisaks tekivad tõsised rahaprobleemid, sest kokaiin maksab väga palju (Narko: 2008). 2.2 Hallutsinogeenid 2.2.1 LSD Ajalugu Avastajaks oli sveitsi keemik Albert Hoffmann, kes sünteesis LSD-d esmakordeslt 1938.aastal (Narkoinfo: 2008). 1950.aastatel kasutati LSD-d meditsiinis alkohoolikute ja narkomaanide raviks ning psühhoteraapias. USA julgeolekujõud kasutasid seda aga võikas ajupesukampaanias. 1960. aastatel sai LSD-st hipiliikumise psühhedeeliline embleem (Ganeri 2000: 52). Välimus LSD võib esineda vedelikuga immutatud trükipiltidega paberitükikestena, mille ühekordsed doosid meenutavad marke. Sellisel kujul oleva LSD hüüdnimed. LSD võib esineda ka
annaabi.ee 
