tabletid jäänud hommikul võtmata. Ise olid nad samas vanuses täpselt samasugused ning võibolla et isegi veel hullemad, sest tänapäeval liigub info kiiresti ning iga väiksema asja kohta tehakse meedias palju kära, et küll mingi nooruk istus joobes peaga mootorsõiduki rooli või mida iganes, aga ma võin ilma kahtluseta väita, et umbes 40 aastat tagasi oli täpselt samasugune olukord, kui külapoisid tahtsid minna tüdrukuid tooma oma Jawaga ning lenksu taha istuti ka ,,kergelt" napsise peaga. Ainus vahe on selles, et sellisel ajal ei tehtud palju kära iga väiksema rikkumise kohta. Kuid tänapäeval on kohe kõigil teada, et kui istuda auto rooli juuatäis peaga. Ning see annab turul toimuvale vanurite mokalaadale õiguse vanduda nooruse üle parasjagu kui neil mõlgub meeles oma noorus, mis oli kordi hullem. Õnneks leidub inimesi, kes ei pea noorust hukka läinuks ning arvavad et tänapäeva noored on väga viisakad ja abivalmid
Lapsepõlves said hästi läbi. Tunnistab Annale, et ühe mängu käis torkas viimane tal silma peast välja. Nende vahel oli sümpaatia. Anna saadeti linna kooli, suhe katkes. Tükk aega ei puutunud kokku, kuniks Villu jõuab koju ja teab, et Kõrboja Anna on tulnud koju. Hakkavad uuesti läbi käima. Vana sümpaatia lööb välja, ent Villul oli poeg. Juskui kaasa olemas, vabaabielu. Villu tundis kohustust. Oli raske valiku ees. Juhtus õnnetus, õhkis kive ja jaaniöösel läks napsise peaga. Sai viga, jäi ka teisest silmast poolipimedast. Lasi ka käe vigaseks. Ei saanud enam korralikult tööd teha. Anna teeb ettepaneku Kõrbojale tulema peremeheks, kas või sellisena. Villu tunneb end ummikus olevat ning laseb end maha.). Peetakse ilusaks armastusromaaniks, kus pole kordagi kasutatud sõna armastus. Järgnevalt ilmuvad ,,Tõe ja õiguse" osad, esimene 1926., teine 1929., kolmas 1931., neljas 1932., viies 1933. Tammsaarel naine, kaks last ja teenija
annaabi.ee 
