18. Laonduse areng. Kaasaja laonduse eripära Ladudes töötavad isejuhtivad meeskonnad, kes vastutavad oma töö kvaliteedi eest. Laonduses, nagu ka muudes valdkondades, on üha enam levinud nn "madal organisatsioon", kus direktori ja isejuhtiva meeskonna vahel on mõni üksik juhtimistasand. Tõsiseks probleemiks on saanud peaaegu kõikjal raskused sellise laopersonali palkamisega, kellel on olemas piisav üldhariduslik ettevalmistus ja matemaatilised võimed. Kõikjal tundub nappivat inimesi, kes on valmis tegema laotööd ja kes omavad piisavalt vajalikke võimeid. Lisaks oodatakse laotöötajalt loomulikult ka tõstukiga töötamise ja arvuti kasutamise oskust. Kui kindla regiooni teenindamiseks vajati varem näiteks sada laokompleksi, siis käesoleval ajal saadakse hakkama mitu korda väiksema ladude arvuga. See on saanud võimalikuks tänu maantee- ja õhutranspordi veoaegade olulisele lühenemisele. Algselt hakati varuma ja
9 peab omandama kutseoskused, mis võimaldaksid tal õpetada iga last. Ennekõike peab õpetajas olema armastust ja hoolivust iga lapse vastu. Lapse seisukohast vaadatuna on õpetaja kutse-eetika põhiküsimused hoolivuse, tolerantsuse, sõbralikkuse ja suhtlemisoskuse defitsiit. Väike palk pole argument põhjendama Eesti koolis nappivat sõbralikkust ja hoolivust. Kahetsusväärselt on levinud arusaam, et kool võib valida lapsi igas eas ega pea kohanduma lapse vajaduste järgi. Inglastel on hea ütlemine: jaotad ja jäädki jaotama. Meie, täiskasvanud, oleme seadnud lastele kooliskäimise kohustuse. Kui täiskasvanul on tööl halb, on tal õigus lahkuda või võrdsel positsioonil oma õigusi nõuda. Laps ei ole klassiruumis paraku võrdsel positsioonil.
annaabi.ee 
