võtavad meetmeid vastuseks survetele, mis pole nende kontrolli all. Kuna tõrgete korral on tavaliselt vaja kiiresti otsustada, siis kipub see roll teiste üle domineerima. Eesmärk on teatud stabiilsus ja selleks tuleb kõigi tasandite juhtidel reageerida keskkonna muutustele, et stabiilsus taastada. Ressursside paigutaja rollis otsustab juht, kes saab teatud ressursid, s.h. raha, inimesed, aja, seadmed. Ressursse ei ole kunagi piisavalt ja juhil tuleb nappivaid ressursse jaotada paljude võimalike vajaduste vahel. See on juhi üks kõige olulisem roll. Läbirääkija rollis kauplevad juhid teiste üksuste ja isikutega kaitstes oma üksuse huve. 6 Nende läbirääkimiste objekt võib olla töö, tootmine, eesmärgid, ressursid või muu, mis üksusi mõjutab. Läbirääkija roll on juhile väga tähtis, sest ainult temal on täielikud volitused teha oma võimupiiride ulatuses vajalikke otsuseid.
palju, millise kvaliteediga ning millal peaks valmistatama paljude võimalike variantide (alternatiivide) seast? Teiseks probleemiks on ,,kuidas?" selliseid tooteid valmistada. Kes on valmistaja, milliseid konkreetseid ressursse ja tehnoloogiaid kasutada? Kolmas küsimus on ,,kellele?" toodangut ikkagi valmistada. Millise printsiibi alusel jaotada rahvuslikku kogutoodangut ühiskonna erinevate liikmete (ja nende perekondade), kodumajapidamiste vahel? Iga ühiskond peaks kasutama nappivaid ressursse nii efektiivselt kui võimalik, et toota just seda, mis on antud ühiskonnale kõige vajalikum. Teisisõnu sageli kerkib ka probleem, kas toota ,,võid" või ,,relvi". Ratsionaalse majanduskorralduse põhimõtteid e majandamisprintsiipe, millest lähtumist peetakse majandustegevuse korraldamisel tähtsaks kõigil tasanditel, on aegade jooksul peaasjalikult kogemuslikul alusel kujunenud (täpsemalt öeldes küll kujundatud) erinevaid.