Pearoana nagu tänapäevalgi tavaks oli seapraad hapukapsa ja kartulitega. Laudadel olid ka kõikvõimalikud hoidised. Väga hinnatud oli oma suitsuahjus tehtud kala-, kana- ja liha. Magustoitudest oli kindlasti kompott, mis oli peolaua kontekstis kui tarretis vahukoorega. Vastavalt hooajale tehti ka õuna- ja rabarberikooke. Palju tehti puuviljatorte, aga oli ka trühvli ja sefiiritorte. Peolaualt ei puudunud ka napoleonikook. Joogiks oli ise valmistatud õunamahl või marjadest tehtud morss. Oli ka koduveini, koduõlut ja samakat. Näärilaual olid ka omaküpsetatud piparkoogid, mille taigen tehti juba novembri alguses. Nõukogude ajal olid toidud ehtsad. Nõukogude ajst tuntud peolaua toitude maitset, mis on ka praegustel peolaudadel, on ilmselgelt väga raske tabada kasutades millegi maitselisi- või millegi laadseid tooraineid. Kuna kauplustes oli suht kesine toidukaupade valik, oli ka
8. Ameti- ja aunimetused kirjutatakse väikese algustähega. NT: proffessor, president, proua, härra, minister NB: erilise austuse märgina võib suure tähega kitjutada järgmisi sõnu: Tema Kõrgeausus Wales'i prints, Tema Pühadus paavst PaulusVI, 9. Usundid kirjutatakse väikse algustähega. NT: luteri usk, budism, muhamedi usk, 10. Isikunimi üldkasutatava nimetusena kirjutatakse väikese algustähega. NT: napoleonikook, brauning, frits, mardisant, tuhajuhan 11. Ilmakaared kirjutatakse väikese algustähega. NT: kirree, kagu, lõuna, loe, lääs, ida. NB: Põhja-Eesti, Lõuna-Eesti SUURE ALGUSTÄHEGA 1. Isikud ja olendid kirjutame suure algustähega. NT: Peeter Esimene, Jaroslav Tark, Ivan Julm, Ristija Johannes, Sauna-Madis, Kaval-Ants 2. Ümber ütlevad ehk metafoorsed nimed kirjutatakse üldjuhul esimene sõna suure tähega teine väikese tähega
annaabi.ee 
