Vietnamis paindlikku vastupanu ehk Kennedy doktriini mille eesmärgiks on lokaalsed sõjad. 1964 annab USA kongress presidendile L. Jonshoni loa kasutada Indohiinas USA vägesi. Seetõttu hakkab siis lõunavietnami partisanide vastu võitlema ka USA väeüksused. Ennem oli usa sõda toetanud peamiselt tehnikaga. 1964 saabub Lõuna vietani 400 000 sõdurit. USAl pold aga dzunglissõdimise väljaõpet. Kuna USA sõdis meeleheitest ja tappis inimese napalmiga siis see tugevndab maaimla vastuseisu ameerikale, ning ta hakkab kaotama oma positsiooni maailmas. 1970 kaotab ta ka majanusliku võimu. 70nendatel saab mõjukaimaks riigis maailmas NSVL tänu energiakriisile ja muudele stiimulitele. Vastuseis Jonshoni väispoliitkale oli nii suur et ta loobus kandideerimast uueks ajaks.. Kui presidendiks saab R. Nixon siis tema alustas Vetamist strateegilist taganemist. St. Võim antakse järkjärgult Lõuna-Vietami vägedele. Seda
Demokraatide poolel sekkus ka USA, algul tarnis varustust, 60. alguses osaleti sõjategevuses juba otseselt. Paraku kujunes sellest USA suurim sõjaline katastroof. Suutmata sõdida rasketes looduslikes oludes, hakkasid USA väed kandma raskeid kaotusi. Ei aidanud ka armee isikukoosseisu suurendamine. Kõige selle tulemusena tekkis USAs kodaniku liikumine, millega hakati nõudma Vietnami sõja lõpetamist. Kurikuulsateks said USA inimsusevastased kuriteod ja vihmametsade napalmiga maha põletamine. Praha kevad (1968) Sarnaselt Ungariga tekkinud demokraatlikud meeleolud, mis kasvasid üle massimeeleavaldusteks. 1968. aasta varasügisel puhkenud rahutuste käigus hakkasid tsehhid nõudma endale suuremaid vabadusi ja õigusi. Otsesematest avaldustest hoiduti, kuna taheti vältida Ungaris toimunut. Sellest hoolimata oli kriisi mahasurumine verisem, kuna Praha tänavatel liikunud inimmassid hakkasid vastu ka tankidele
annaabi.ee 
