üleminekut samba ümaralt vormilt kandilisele talastikule. (Kangilinski, 1997) Talastiku alumiseks osaks nimetatakse arhitraavi ja ülemiseks friisi. Templit kattev madal viilkatus, mille mõlemad kitsamad otsad moodustavad kolmnurga, mis piirab viiluvälja ehk tümpanoni, mis omakorda on kaunistatud tavaliselt skulptuuridega. Katust piirav liist, mida nimetati simaks takistab vihmavee valgumist viilule. (Remmel, 1989) Sammaste taga asub templi pearuum naos. Paljudes templites asub naosi ees väiksem pronaos ja templi tagaküljel opistodomos. Vastavalt sammaste hulgale ja asetusele eristatakse templite põhitüüpe: antide tempel, topeltantide tempel, prostüül, amfiprostüül, peripteer, dipteer, pseudodipteer. (Remmel, 1989) 2. Ehitusstiilid Kreeka templiarhitektuuris esineb kolm stiili: dooria, joonia ja korintose. Neid nimetatakse ka orderiteks, sest erinevalt teistest kunstiajaloo stiilidest on neil hoopis rangem reeglistik, mida jälgitakse kõigis üksikehitistes
Kreeka kunsti esimest õitsengut tähistas iseseisva templitüübi peripteeri väljaarenemine. Tõenäoliselt on peripteer välja arenenud palee megaronist. Vanimad peripteerid kuuluvad IX ja VIII sajandisse e.m.a. Kreeka templi peamine väärtus seisneb selle kunstilises täiuses. Kreeka tempel on mõeldud majana, piirdeaiana ja kattena jumalust kujutavale skulptuurile. Kreeka tempel ei hoia midagi saladuses. Kõik ruumid on avatud. Templi sambad on paigutatud ümber tsella (naosi) mille müürid ümbritsevad jumaluse staatuat. Põhiplaanilt on tempel ristkülik, millel on tihe seos inimesega: tuumaks inimese kuju, mõõtühikuks inimese jalg, sambad olid inimese võrdkujud. Igal üksikosal oli oma kindel eesmärk. Peaaegu kõik templi osade mõõtmed on allutatud kindlale seaduspärasusele. Smissi kõrgus on pool samba kõrgusest, sammaste arv oli pikiküljel kaks korda nii palju kui lühemal küljel pluss üks. Tavaliselt 8X17 või 6X13
) saadud toorikult (pool- Reaktsioon algab temperatuuril alates 870°C. tootelt) laastu eraldamises, et saada vajalik kuju, Pärast metalli kuumutamist gaasileegiga kuni sütti- mõõtmed ja pinnakvaliteet. Kuna suurem osa masi- mistemperatuurini juhitakse lõikekohale hapniku- naosi saab oma lõpliku kuju ja täpsed mõõtmed juga, mis süütab metalli. Põlemisel eraldub palju tooriku lõiketöötlusel, siis moodustab selle töömaht soojust ja põlemine levib materjali kogu paksuses. 45...60% nende valmistamise kogu töömahust. Tekkivad metallioksiidid eemaldatakse lõikekohast