Zeusile oli pühendatud Epeiroses asuv Dodona hiis, mis hiljem oma oraakli kaudu kuulsaks sai ja kust toodi püha tamme tükk, mille Kolhisesse sõitvad argonaudid oma laeva külge kinnitasid. Edaspidi püstitati pühadesse paikadesse ohvrialtarid ning seejärel jumaluse hoone - naos, kuhu oli paigutatud jumala raidkuju. Esialgu ehitati templid puust. VII sajandil e. Kr. hakati püstitama juba monumentaalseid kiviehitisi. Vanim templitüüp oli antidega tempel. See koosnes siseruumist naosest ja selle esiküljel eenduvatest müüriosadest - antidest, milliste vahel paiknes kaks sammast. Nii tekkinud eesruumi nimetati pronaoseks. Edaspidi jäeti antid ära ja nende asemele paigutati templi ette neli sammast. Tekkis uus templitüüp - prestüül. Kui sambad ehitati ka naose tagaküljele, siis nimetati templit amfiprestüüliks. Kunstilise täiuslikkuse saavutab kreeka tempel peripteeri kujul, s.t kui sammasterida ümbritseb kogu hoonet ning nende ja naose vahele jääb ringkoridor
A SÜSTEEM Tempel seisab ühest või mitmest astmest koosneval alusehitusel (krepidoma). Stülobaat - viimane aste, millel seisab sammas. Põhiplaanilt piklik nelinurk, jaguneb kolmeks osaks: Naos - keskmine, pearuum Pronaos - idapoolsel otsküljel asuv eeskoda; samasugune ruum ka tihti lääneküljel (opisthodomos) Templivormid: Antidega tempel - kõige lihtsam vorm; koosneb naosest ja eeskojast; eeskojal kaks külgmüüri ja lahtisel küljel kaks sammast Topeltantidega tempel - sama, mis eelmine, aga sel ka kahe sambaga tagakoda Prostüül - eeskoja moodustas sammaste rida. Amfiprostüül - sammaste rida ka tagaküljel. Peripteer - Kreeka templi täiuslikem ja klassikaline vorm; sammasterida (peristüül) ümbritses kogu hoonet.
annaabi.ee 
