gilist uuringut ning seetõttu on proovide võtmisele vajalik läheneda struktureeritult. Proovide võtmine ja analüüsimine on oluline osa kvaliteedi kindlustamise programmis. Liha mikrobioloogiliseks uurimiseks võib kasutada otseseid tahketele söötmetele kultiveerimise tehnikaid. Need on sobilikud juhtudel, kui tegemist on suhteliselt suure mikroobide arvuga (tavaliselt >102 grammis) ja määratakse üldist kontami- nantide taset (toidu riknemist põhjustavaid baktereid või rooja mikrofloorat). Otsesed külvitehnikad ei sobi enamasti toidumürgistusi põhjustavate bakterite kultiveerimiseks. See on tingitud toidupatogeenide sagedasest madalast arvukusest toiduainetes, nt üks rakk 25 g toote kohta. Toidupatogeenide kultiveerimise tehni- kad sisaldavad sageli eelrikastamist või "taaselustamist", selektiivset rikastamist puljongis ning kultiveerimist selektiivsetele agaritele, millele järgneb tüüpiliste
maatriks Siit saame juba kergesti leida -i enda väärtuse: Kui sooviksime leida -i väärtust, siis peaksime lihtsalt sama protseduuri läbi tegema, kasutades vektoreid vektoritest ja . Tulemuseks on: Sarnane meetod toimib ka kolmes, neljas, kaheksas mõõtmes, kuigi selle geomeet- riline ettekujutamine läheb muidugi järjest keerulisemaks. Teisisõnu saab determi- nantide abil lahendada ükskõik kui paljude muutujatega lineaarvõrrandisüsteeme. Saadud valemid on eriti väärtuslikud arvutitega töötamisel – nad annavad väga kiire ja vähemalt arvutite jaoks lihtsa viisi ka väga suurte lineaarvõrrandisüstee- mide lahendamiseks. Millal leidub Kolme muutujaga lineaar- võrrandisüsteemil lahend?