Hiljem jumalate arv kasvab, on säilinud nimistu aastast 2000. eKr, kus on nimetatud 2000 erinevat jumalat. Konkreetset infot leidub siiski väikese hulga kohta. Ühtse riigi kujunedes moodustus ka kultuskeskus Nippur, mille jumalad saavad sumeri peajumalateks: An (taevas) ja õhujumal Enlil (tuule isand), kellest said teiste jumalate eestseisjad. Jumalad valitsesid erinevaid loodusobjekte, tagades maailmakorra: Nanna kuud, Utu päikest. Oli ka naisjumalaid: merejumalanna Nanse (mere ja kalade emand). Jumalate austamine oli vajalik, et maailm ei langeks tagasi maailma tekkimise eelse seisundiga, mida kehastas ürgookean, mida ümbritses pimedus. Jumalad mõjutasid ka üksiku inimese saatust. Neid tuli austada, et tagada nende heatahtlikkust. Sumeritel polnud ühtset kujutlust maailma loomisest, ühtis vaid seisukoht, et maailm loodi ürgainest, ürgookeanist (namma) või siis, et taevas ja maa
templites (kujude näol). See, kus ta paikneb, ei näita tema tähtsust (et allilm kuidagi madalam vm) Jumalatel võimalik nende maailmate vahel võimalik liikuda. Taevas ja allilm ei ole taevas ja põrgu, vaid on maailma osad Jumalad kasvult inimestest suuremad, hiiglased. Kuigi saavad võtta ka tavainimese mõõdu Enlil isand tuul, tuule- ja õhujumal Utu/Samas (sumeri/mesopot) päikesejumal Nanna/Sin kuujumal Palju veekogudega seotud jumalaid Nanse naisjumal, mere- ja kalade emand, austati Pärsia rannikul eriti Egiptuses ja Mesopotaamias sama skeem jumal on selleks, et maailmakord püsiks, maailm ei langeks tagasi maailmaeelsesse olukorda Inimene on maailmakorra püsimises kaasvastutav, peab kultuse eest hoolitsema (jumalate kummardamine), muidu katastroof maailmale Mesopotaamias usuti, et maailm ja inimesed jumalate poolt loodud, aga pole 1 sellist detailset jutustavat teksti, mis loomisest räägiks Sellest räägib 1 eepos
annaabi.ee 
