likvideerib seal trombi või on kuidagi teisiti kasulik. Tänapäeval on juba välja töötatud sellised nanotehnoloogilised asjad nagu määrdumiskindlad püksid, päevituskreemid, süsiniku nanotorukestega tugevdatud tennisereketid, sampoon koos juuksepalsamiga kaks ühes, ja mõned ravimid, mida organism transpordib täpselt õigesse kohta kus ravi hakkab toimima. Algse tulevikupilti nanotehnoloogiast sõnastas Eric Drexler 1986. aastal. Ta kujutab nanomõõtmelisi masinaid mis suudavad töötada aatomilise täpsusega. Masinad on mehaanilised, mis koosnevad erinevatest hammasratastest, kolvidest ja teistest liikuvatest osadest. Tänaseks on teadlased loobunud edasi arendama mehaanilisi nanomasinaid, kuna neile masinatele mõjuksid vedelikes Browni liikumise tõtttu liialt suured jõud ning pinnajõu tõttu nad kleepuksid koheselt esimese materjali külge.
ranged piirangud suundadele, mida mööda farmaatsiatööstus võib liikuda, et GMO-valke toota. "Kunagi ütles Oxfordi Ülikooli professor Erasmus Wilson Pariisi maailmanäitusel elektri kohta, et kui see näitus siin suletakse, ei kuule keegi enam elektrivalgusest," räägib Talpsep. "Tänapäeval on kommentaarid sellele ütlusele ülearused. Aeg näitab, kuidas läheb geenitehnoloogiliste avastustega."TTÜ professor Raivo Vilu on vaimustuses nanotehnoloogiast, nimetades seda uueks mõtlemiseks. Ta tutvustab Nobeli preemia laureaadi Richard Feynmani 1959. aastal väljaöeldud tulevikuideed: "Inimesele tuntud ja kasulikke asju tuleb teha aatomitest ja molekulidest - viimastest tehtud masinad ja muud tooted on väiksemad ja neid on võimalik rohkem teha. Eriti hea oleks teha isepaljunevaid masinaid."Idee näitlikustamiseks demonstreerib Vilu animeeritud pilti aatomitest tehtud kuullaagritest. Isepaljunevate masinate idee
mahutada. Lisaks on nanotehnoloogilistele leiutistele omane takistus seotud uue leiutise suurusega näiteks kuidas patendiga tagatud leiutist efektiivselt kaitsta või selle patenditavust kehtivas reeglistikus määratleda. Kolmandaks hõlmavad ja ühendavad nanotehnoloogilised leiutised mitmeid tööstuslikke ja teaduslikke valdkondi, muutes patentimise ja kaitse veelgi raskemaks. Kokkuvõtvalt teeb interdistsiplinaarsuse tase nanotehnoloogiast erilise teadusaru, seda eelkõige võrreldes biotehnoloogia või informatsiooni-tehnoloogiga, kus viimaste ainetevaheline seos on äärmiselt väike või puudub üldse. Probleemide valguses tõstatati uurimustöös järgnev hüpotees: kehtiv patendisüsteem aeglustab nanotehnoloogilist innovatsiooni ning kommertsialiseerimist. Siinjuures püstitati uurimustöö koostamisel ka kõrvalhüpotees - nimelt, kas nanotehnoloogiliste leiutiste
annaabi.ee 
