vedelikes Browni liikumise tõtttu liialt suured jõud ning pinnajõu tõttu nad kleepuksid koheselt esimese materjali külge. Teine teooria, mille Drexler sõnastas oli bioloogilised nanomasinad. See tähendab et bioloogilisi aineid- lipiide ja valke ja muid aineid kasutades välja töötada nanotehnoloogiat. See teooria, tollal kui Drexler selle kirja pani, tekitas inimeste seas kartuse, et õnnetu juhuse või kurjade kavatsuste tahtel võidakse valmistada isepaljunevaid nanoroboteid. Nanotehnoloogia areng on võimalik täna evolutsiooniteooria põhjalikule uurimisele, nimelt evolutsiooni käigus tekib nanomasinaid, kuid kuidas seda teha tehislikult? Tänapäeval selleks puuduvad veel vajalikud teadmised ja tehnoloogiad bioloogias. Avalikkusele teeb muret nanotehnoloogia juures peamiselt see, et peen aine võib olla toksilisem kui need aine vormid mis on makrosuuruses.
2.1. Vajalik tehnoloogia · Serial sectioning üks võimalikest vahenditest aju kopeerimiseks on selle külmutamine ja siis analüüsimine kihiti. Küsitav selle lähenemise juures on see, et kas tänapäeva mikroskoobitehnoloogiad pakuvad piisavat lahendust täpse koopia loomiseks. Tegu on väga suurt laboratoorse töö hulka nõudva ülesandega. · Nanoscale probing keerulisem hüpoteeline võimalus on kasutada nanoroboteid, et kaardistada aju struktuur ja tegevus. Andmeid, mis sel viisil kogutakse saaks hiljem kasutada, et luua koopia kaardistatud ajust või isegi võrrelda originaali käitumist koopiaga reaalajas. · Brain imaging teoreetiliselt oleks võimalik luua kolmemõõtmeline mudel ajust ja selle tegevusest kasutades magnettomograafi ja funktsionaalmagnettomograafi või kombinatsiooni nendest. Tänapäeva