10.Geenitehnoloogia kasutusvaldkonnad: 1)Põllumajandus-saagikuse suurendamine, kultuurtaimede omanduste parandamine, toiduväärtuse, maitse ja välimuse parandamine 2)Toiduainetööstus-püütakse välja töötada toiduaineid, mis tervisele hästi mõjuksid 11.Biotehnoloogiaga seotud uued teadusharud: 1)Bioinformaatika-andmete haldamiseks, analüüsimiseks, kasutamiseks tekkinud haru 2)Proteoomika-valkude avaldumistasemete ja omavaheliste seoste väljaselgitamine 3)Nanobiotehnoloogia-nanomõõkavas tehnoloogia, mis ühendatakse bioloogiliste struktuuridega, meditsiini tarbeks püütakse leiutada kehasse paigaldatavaid bioandureid, aparaate 12.Geenitehnoloogia Plussid: Vähe jäätmeid, jäätmed on ohutumad ja neid on vähe. Tooraine on odav Miinused: Saab toota vaid teatud aineid ja on tundlikkus keskkonna tegurite vastu. Vajatud omadustega seente ja bakterite väljatöötamine võtab kaua aega
haiguste geneetilise tagapõhja teadmiseks); põllumajandus (suurendada saagikus, vähendada toidutaimed tundlikust keskkonnatingimustes, parandada toiteväärtust ning toidu maitset ja välimust, vähendada vajadust väetiste ja taimekaitsevahendite vastu); korrakaitse (kahtlusaluste tuvastamine kehavedelike kaudu); keskkonnakaitse (mikroorganismidega seotud muudatused); bioinformaatika (viiruste nakkusohtlikust uuritakse); nanobiotehnoloogia (ränikiipide asemel DNA põhised) Geenitehnoloogia rakendamisega kaasnevad probleemid Geenmuundatud toit - toit, mille tooraineks on kasutatud geneetiliselt muundatud organisme Herbitsiid – umbrohumürk Geneetiline mitmekesisus - liigisisesed pärilikud erinevused Aretuse negatiivne pool: geneetilise mitmekesisuse vähenemine, mis põhjustad suureneva isendite haigestumise; looduslik taimesort tõrjutakse välja GMO POOLT GMO VASTU
Taime-ja loomaaretus Korrakaitse-kohtumeditsiin Biotehnoloogia rakendusvõimalused Põllumajanduses ja toiduainetööstuses-kultuurtaimede omaduste parandamine, toiteväärtus,GMO. Funktsionaalsed toiduained. Puidu ja keemiatöösuses Energeetikas Materjaliteaduses Arstiteaduses Nanotehnoloogias Keskkonnakaitses Bioinformaatika Geneetika Nanobiotehnoloogia 3.1 Mendeli seadused Alleelid-ühe ja sama geeni erinevad variandid Homosügoot-organism, kelle homoloogilistes kromosoomides asuvad geeni identsed alleelid Heterosügoot-organism, kelle homoloogilistes kromosoomides asuvad vaadeldava geeni erinevad alaaliad. Mendeli 1 seadus ehk ühetaolisuse seadus Homosügootsete vanemate ristamisel saadakse esimese järglaspõlvkonnas genotüübilt identsed (ja fenotüübilt sarnased) järglased. Mendeli 2 seadus ehk lahknemisseadus
mitmekordne tagasisaamine. Kui aga tegu on ühe prioriteetseima arengupotentsiaaliga tehnoloogiaga maailmas, võib autori hinnangul investeeritud summade erinevus küündida isegi kolmekordseks, kus erasektorist paigutatud vahendid on hinnanguliselt kolm korda suuremad kui avalikus sektori poolt panustatud. Nanotehnoloogia patenteerimisel on juhtkohal USA, järgnevad Jaapan ning Euroopa riigid. Samuti on näha erinevaid trende taotlustes, kus nanobiotehnoloogia domineerib Euroopa sfääris, nanoelektroonikaga aga Jaapanis.12 Nanotehnoloogiat võib lugeda järgmiseks tehnoloogiliseks revolutsiooniks (!), mis omab võtme tähendust 21. sajandi majanduslikus arengus.13 Tegemist on tõenäoliselt ühe intensiivsemini kasvava patendiõigust puudutava 7 V. Pokropivny, R. Lohmus, I. Hussainova et al. (viide 2), lk 4. 8 M. Schellekens (viide 3), lk 48. 9 Edaspidi kasutatakse inglise keelset lühendit NSF (ingl k National Science Foundation). 10 R