Ernest Hemingway oli oma põhiloomuselt eneses kahtlev, tagasihoidlik, peaaegu pelglik mees, kes üritas sisemist ebakindlust peita jõulisuse taha ja uputada alkoholi. Suuremalt jaolt tulenes see päritolult. Isa oli tal arst, ema klaveriõpetaja. Ema hoidis isa täieliku tuhvlialusena, ning tal olid vähemalt Ernesti suhtes kentsakad kasvatuslikud ideed. Riietas teda samamoodi nagu tema poolteist aastat vanemat õde, kasvatas Ernestit nagu tüdrukuna. Ernest ei tahtnud näida nannipunnina, vaid tahtis maailmale tõestada, et on teraskõva sell. Põgenemine meeste maailma. Tahtis saada kirjanikuks. Isa sooritas enesetapu. Sellest tulenevalt on kohtumine surmaga Hemingway jutustustes ja romaanides üks kesksetest teemadest. Ta teosed läbi imbunud enamasti autobiograafiliselt tõlgendatavate tegelaskujude enesetapukavatsustest ja selleteemalistest vestlustest. Armastas kangelaslikkust ja seiklemist. Osales paljudes sõdades, sai tihti haavata, tundis inimelu haprust
Vanasti ei saanud laste mitte saamist reguleerida täna päeval on olemas rasestumis vahendid. Naine saab valida kas ta tahab ja millal tahab last. Tänapäeval on naise ja mehed võrdselt tööl kuna ühe pere teenijaga ei tulda toime. Kuigi mehed on võimelised ka lapsi kasvatama. Naiste ja meeste aja kasutus on väga erinev ja siis tekib küsimus kelle oma on tähtsam. Mees kui isa selle puhul tekib küsimus kas isa saab hakkama ja kas teda ei vaadata nannipunnina. Meestel on võrreldes naistega elueal 10 aastat vahet. Tekib stress, pinge, sunnitus vastutada oma perekonna eest. 2004 võeti vastus soolise võrdõiguslikkuse seadus kuid see ei muuda olulist suhtmist. Sots mõttes kohandatakse lähtuvalt tema soost halvemini kui teisest soost inimest. Üht sugupoolt koheldakse seksuaalselt halvemini ja alandavamalt. 29. Sooline sotsialiseerimine Selle abil õpib inimene mehe ja naise normid. Kultuuris on välja kujunenud nii poiste kui tüdrukutele