Nana sünnitas oma poja 16. aastaselt. Lerat oli Nanale alati ema eest olnud. Tädi oli Nanaga rahul nähes tema jõukat elujärge ja kiindumust lapsesse. Naine elas säästudest, kuid kui Nana lubas talle suure korteri osta, õpetas tädi Nanat mehi paremini ümber sõrme keerama. Georges Hugon 17. aastane, siniste silmade, piimahabemega nooruk. Ta oli tulnud Pariisi, et alustada õpinguid õigusteaduskonnas. Noormees oli Nanast täielikult vaimustuses. Ta pöördus koguni oma pere vastu, et olla vaid Nanaga koos. Teose lõpus lõi Georges endale suures meeleheites ja armukadedushoos käärid rindu ning suri nädal hiljem. Proua Tricon vana daam, kes kandis rippuvaid rulllokke ja nägi välja nagu vaesunud krahvinna. Tricon pakkus tööd kõigile Pariisi prostituutidele. Labordette Noorhärra, kes ei soovinud iialgi mingit kasu. Ta oli naistele vaid sõber, ajades nende väikseid asju
alguses on Nana kui Venus, kes lendas särava tähena kõrgustesse, siis keskosa näitab Nanat naturalistlikul moel, naise kehalt on võetud õrn kehakate ja järgi jäi alasti olek. Armusuhted erinevate armukestega, kord ta armastas mehi, kord ta vihkas ning süüdistas neid kõigis oma ebaõnnestumistes. Ta tundis rõõmu kui sai mehi alandada ja ärakasutada. Erutav meesteõgija, kes oli paheline ja julm, tundis mõnu kui mehed tegid tema jaoks kõike. Tundus, et romaan jutustab Nanast kui majanduslikust ilmingust, ta laastab nii vaimselt kui ka materiaalselt kõiki mehi, kellega tal tegemist oli. Raamatu kolmanda osa võiks kokkuvõtta sõnadega inimesed on koledad kui nad on surnud. Kirjanik on valinud Nana jaoks surma mis kahjustab naise ilu. Venemaalt tagasi tulles avastab Nana, et tema laps on suremas rõugetesse, põetades oma last jääb ka ta ka ise rõugetesse. Kahjuks ta laps sureb kahe päeva pärast ja ta ise jääb väga haigeks.
annaabi.ee 
