Nad armusid teinetesse. Georgi ema oli vastu, et ta Nanaga kohtus aga siiski jätkas George Nana juures käimist. Õhtul mil ta sai kirja teatrist, kus Bordevana soovitas tal puhkust võtta, sai Nanale selgeks, et Georges on liiga noor ja ta tundis sellepärast hingepiina. Ta otsustas pöörduda jälle õigele teele ja võtta omale vanem mees. TSITAAT: Elu tuleb tõsiselt võtta, eks ? Armastus ei vii kuskile. Järgmisel päeval sõitis ta tagasi linna. Steiner oli nana ammu maha jätnud ja Nanal algas suhe Fontaniga. Alguses oli neil kõik tore ja õnnelik, kuid hiljem hakkas Fontan Nanaga jõhkralt käituma. Nana püüdis igati olla mehele meelejärgi. Tegi kõik, kuidas mees soovis. Nana pidi pöörduma jälle tagasi tänava tööle, et ennast ära toita, sest mees võttis kõik nende ühise raha endale. Tänaval kohtas ta oma vana sõbrannat Satini. Ühel õhtul Satiniga tänval politsei eest põgenedes sai Nana aru et tal on vaja leida uus kavaler
Oli Nana surivoodil. Krahv Muffat de Beuville Keisrinna kammerhärra. Muffat oli teose alguses hoitud ja sügavalt usklik ning tagasihoidlik. Ta ei olnud rõõmsameelne, kuid oli aus ja sirgjooneline härra. Tugevate religioossete kalduvustega. Muffat käis tihti kirikus, tal olid kohati pöörased usufanatismi hood. Kui Muffat Nanasse armus ei hoolinud ta enam usust ja käitumisnormidest. Nana kujunes tema kinnisideeks, kellele ta andis kogu oma varanduse. Ta lasi Nanal end ära kasutada ja tegi kõik, mis naine tal käskis. Markii de Chouard Muffati äi ja Sabine isa. Riiginõunik, kes oli tuntud oma kerglaste kommete poolest. Magas teose lõpus ka Nanaga. Krahvinna Sabine 34. aastane, ilusate, tumedate silmadega, lopsakas valgenahaline brünett. Sabine oli pulmadest saadik elanud suletud elu. Seltskonnas peeti teda külmaks vagatsejaks ning meenutati heldimusega tema kunagist helisevat naeru. Teose keskel sai temast Fauchery armuke.